Z-põlvkonna muusikaline mäss: meie valik Kesk- ja Ida-Euroopa olulisematest lugudest

On kummaline aeg olla noor Euroopas.

Aastakümneid on muusika aidanud noortel inimestel mõtestada ümbritsevat maailma. Töödelda emotsioone ja seista vastu normidele. Väljendada tundeid, mis jäävad poliitilistes aruteludes sageli tähelepanuta.

Tänapäeval eksisteerib muusika keskkonnas, mis on rohkem globaliseerunud ja konkurentsi tihedam kui kunagi varem. Pidevate uudisvoogude, algoritmiliste süsteemide ja sügavalt juurdunud, kuid vaikse ülemõtlemise kalduvuse taustal hakkab esile kerkima Z-põlvkonna muusika heli. See tekib pingest digitaalse ühendatuse ja emotsionaalse eraldatuse, vabaduse ja ebakindluse ning poliitilise teadlikkuse ja jõuetuse tunde vahel.

Vilniusest Budapestini on muusikat kujundanud ka postsotsialistlikud ajaloosündmused pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja külma sõja perioodi. Need kontekstid ei ole samad, kuid neil on paralleelseid jooni, mis loovad ühise Kesk- ja Ida-Euroopa heliruumi, eristades neid artiste nende eakaaslastest mujal.

Sellistes riikides nagu Ungari ja Poola reageerivad artistid sageli demokraatia taandarengule ja kultuurilisele polariseerumisele. Balti riikides kerkivad esile üleminekujärgse kapitalismi ja süsteemide vastu tekkinud usaldamatuse teemad. Ukrainas on muusika paljude kuulajate jaoks Venemaa sõja vastupanu sümbol. Saksamaal, kuigi see kuulub Lääne-Euroopasse ja on esindatud Perspectives kohordis, on keskmes identiteedi ja rände küsimused.

Kõigi nende erinevate reaalsuste vahel ilmneb ühine alus. Poliitika all on midagi isiklikku: ärevus, läbipõlemine, identiteet ja pidev kuuluvuse otsimine.

Pakume teile kuulata ainulaadset 38-loolist esitusloendit Kesk- ja Ida-Euroopa poliitiliselt teadlike uue laine artistidega. Lood valisid Perspectives toimetuste Z-põlvkonna autorid. Kirjutajad valisid artistid oma riikidest. Mõned neist on kogunud miljoneid kuulamisi, teised vaid sadu. Kuid igaüks neist annab pilgu sellele, mida tähendab olla noor tänapäeval – selles Euroopa osas ja praegusel ajal.

UKRAINA
Valinud Polina Tolpygina (NARA)

hatespeech (хейтспіч)

Pärast 2022. aasta täiemahulise invasiooni algust loodud hatespeech (хейтспіч) on Ukraina rokkbänd Odessast, mille vokalist Dmõtro teenib Ukraina armees. Nende viimane singel „Договорнячок“ kannab iroonilist pealkirja, millel pole inglise keeles täpset vastet: see on sõna „kokkulepe“, mida öeldakse pilkavas ja halvustavas toonis, väljendades ukrainlaste põlgust Ukraina ja Venemaa vahel toimuvate läbirääkimiste suhtes.

Laulusõnad viitavad hiljutistele ühiskondlikele ja poliitilistele sündmustele, mis jätkuvalt ukrainlasi häirivad: sealhulgas Ukraina korruptsioonivastaste institutsioonide NABU ja SAPO kõrvaldamisele, üldisele pettumusele „maailma humanismi“ suhtes ning Vene FPV-droonide arvu kasvule Ukraina territooriumil – kõigele sellele, mida püütakse lahendada mingi poliitilise „kokkuleppe“ kaudu.

MYR (МУР)

MYR on loominguline kollektiiv, mis ühendab muusika, luule ja ajaloo, et tuua Ukraina kultuuriline mälu tagasi noorema põlvkonna ette.

Nende looming käsitleb sageli ajaloolisi traumasid, eriti „Hukatud renessansi“ pärandit, sidudes mineviku repressioonid tänapäevase identiteediga.

Haridusprojektist alguse saanud loominguline rühmitus ja muusikakollektiiv MYR ehk МУР – mis on ukraina keeles sõna „müür“ ja sümboliseerib siin püsivat lõhet Ukraina ja Venemaa kultuuri ning luule vahel – koosneb neljast noorest mehest, kes soovivad populariseerida Ukraina ajalugu ja luulet tänapäevasel viisil.

Nende esimene album, mis tõi neile üleriigilise tuntuse, oli „You [Romance]“ („Ти [Романтика]“) – muusikal „Hukatud renessansist“, Ukraina kunstnike põlvkonnast, millest paljud tapeti Stalini suure terrori ajal.

Muusikal ühendab popi, džässi ja räpi elemente, spoken word’i vaheosi ning koostöid Ukraina artistide, esinejate ja kultuuritegelastega.

Azahriah (kodanikunimega Attila Baukó) kasvas üles nõukogudeaegsete kortermajade keskel ning õppis ise kõike – laulmist, kitarrimängu, produktsiooni ja miksimist.

Tema muusika ei lase end määratleda: mustlaslik swing seguneb metaliga, hiphop elektroonikaga, reggae ja ladina muusika džässi ning klassikaliste mõjutustega. Ta on Ungari kõige rohkem striimitud artist ja tema sarnast pole kedagi teist.

Tema tõus muutis ta liiga suureks, et seda ignoreerida – ka Orbáni jaoks, kes kasutas tema populaarsust oma TikToki-videotes. Seejärel ilmus Azahriah valitsusvastastele protestidele ning riigiga seotud väljaanded hakkasid levitama tema kohta süüdistusi. Tema ei taganenud.

Tema video loole „Four Moods 2“ algab Orbáni enda poliitilise direktori tsitaadiga meediakontrolli kohta ning selle taustal näidatakse arhiivikaadreid sotsialistlikust Ungarist, diktaator Rákosist ja Chaplini Hitlerist.

Kaks päeva enne 2026. aasta valimisi esines Azahriah peaesinejana Rendszerbontó Nagykoncertil („Süsteemimuutev suurkontsert“) Kangelaste väljakul, lõpetades õhtu spetsiaalselt selleks sündmuseks kirjutatud uue looga „Utema“.

Tema selja taga oli koor, tema ees kümned tuhanded inimesed.

„Me seisame tõesti uue maailma lävel – kus rahvas püsib koos isegi siis, kui arvamused erinevad.“

Deva karjub Ungari rahvalaule elektrooniliste biitide peale. Tema muusika juured on looduses, naiselikkuses ja asjades, mis on tahtlikult unustatud.

Kui ta karjub, mõtleb ta sageli neile vanadele tarkadele naistele, kes elasid maaga ühenduses ja teenisid oma külasid ravitsejatena. Nad olid alati olemas. Nad lihtsalt vaigistati.

„Nad süütavad tule / ja ometi see kustub / pole armastust / mis ei mööduks.“

TŠEHHI
Valinud Rebeka Provazníková (revue Prostor)

Branko’s Bridge on poistebänd, kes loob oma muusikas eri žanrite omanäolise sulami – psühhedeelsest rokist, garaažist ja post-pungist surfrockini, lisaks ka kantrimuusika elemente. Nende looming on energiline, toores ja elujõuline ning just see tugev energia paneb sõna otseses mõttes igaühe liikuma. Nende kontserdid on intensiivne kogemus, mida tasub kindlasti elusalt näha.

Ma olen neid poisse pildistanud nende algusaegadest peale, seega mäletan selgelt aega, kui nad mängisid Povaleči festivalil kõige väiksemal laval ja olid tuntud vaid vähestele sõpradele. Ometi suutsid nad oma energia, metsikuse ja peaaegu hullumeelsusega laval meelitada kohale rahvahulga, kes oli peaaegu valmis nende mängitud suurt telki maha lõhkuma.

Sel aastal esinesid nad samal festivalil uuesti – kuid seekord juba paremal ajal ja suurel laval. Enne oma värske albumi Hobby Horse Cowboy ilmumist andsid nad välja singli „I Feel Fine“, mis käsitleb kogemust, mida paljud noored tänapäeval läbi elavad – läbipõlemist, ebakindlust ja ebaselget tulevikku.

Valinud Michael Džindžichašvili (revue Prostor)

Nimetades end Tšehhi miljardäri Petr Kellneri järgi, kes hukkus 2024. aastal helikopteriõnnetuses, on hardcore-punkbänd Kellner üsna vihane – kapitalismi, tarbimiskultuuri, genotsiidi, sotsiaalse vastutuse ja maailma liidrite peale – karjudes seejuures lärmakate kitarride saatel oma lühikesel ja lööval 2025. aasta albumil „Criminal Activity“. Samuti sihitakse maailmaliidreid nagu Donald Trump ja Elon Musk, samuti Slovakkia peaministrit Robert Ficot. Alustuseks kuulamiseks: „Kapitál diss“.

POOLA
Valinud Zuzia Piontke (Kultura Liberalna)

KiNi loob introspektiivset muusikat, mis keskendub taju, piirangute ja isiklike kogemuste teemadele. Ta on artist, kes jutustab emotsionaalseid ja isiklikke lugusid. Albumi PUDŁO lood käsitlevad piiranguid, mida me kogeme ja mis kujundavad meie reaalsustaju. Tema looming uurib sageli, kuidas reaalsus on kujundatud sisemiste ja väliste “mullide” kaudu. Nimilugu “PUDŁO” peegeldab moonutatud taju ja emotsionaalset isolatsiooni.

Bedoes on tuntud emotsionaalselt otsekoheste tekstide poolest, mis räägivad kasvamisest, klassivõitlusest ja noorte identiteedist. Tema looming loob kuulajatega tugeva sideme haavatavuse ja autentsuse kaudu. Ta on üks Poola aktiivsemaid räppareid fännidega suhtlemisel ning osaleb sageli ka sotsiaalprojektides. Lugu “1998 (mam to we krwi)” peegeldab isiklikke ja sotsiaalseid võitlusi, mis on seotud päritolu ja ambitsioonidega.

SLOVAKKIA
Valinud Kapitáli toimetus

Punkbänd, mis asutati 2020. aastal Patrik Nagy ja Adam Draguni poolt. Nad andsid 2022. aastal välja debüüt-EP "Life Ends When You're Thirteen" ning 2024. aastal debüütalbumi "Poor But Sexy". Berlin Mansonist on saanud nähtus, mis kritiseerib kapitalismi ja politsei vägivalda, mõistab hukka Palestiina genotsiidi ning juhib tähelepanu fašismi ohule. Nad on autentsed, julged ja peegeldavad ühiskonda. Nende esimene suur hitt “Netancujem, kývem hlavou” räägib sotsiaalsetest ootustest eemaldumisest ja poliitilisest pettumusest.

Denis Bango alustas punkbändis The Wilderness, kuid tänapäeval katsetab ta eri žanreid. Oma sooloprojektis Fvck_kvlt ühendab ta pungi tooruse, räpi poeetika ja filosoofilise sügavuse. Tema lood on peamiselt kapitalismi kriitilised ning nende inimeste kritiseerimine, kes seda pimesi toetavad ja taastoodavad. Ta käsitleb ka vaimset tervist ja sotsiaalset frustratsiooni. Lugu “Mŕtva revolúcia I.” ütleb: “The dead revolution lives forever, amen; Until it is reborn”. See kritiseerib süsteemi ja kutsub üles mõttemaailma muutusele.

EESTI
Valinud Alina Baranova (Narvamus)

Noёp’ile (kelle tegelik nimi on Andres Kõpper) on iseloomulik elektroonilise, indie- ja popmuusika segu. Oma töödes käsitleb ta identiteedi ja emotsionaalse surve teemasid, peegeldades sageli tänapäeva elu kiirust ja ebakindlust. “Days Like This” esitati Eurovisiooni rahvuslikus eelvoorus ning kuigi see ei võitnud, on lugu jäänud paljude eestlaste südamesse. See räägib raskete perioodide läbimisest ja julgustab kuulajaid uskuma, et paremad päevad tulevad tagasi. Read nagu “the nights won't always feel this long” ja “it's hard to see the stars in a storm” väljendavad ärevust ja ebakindlust, mis kõnetab tugevalt Z-generatsiooni kuulajaid. Samas pakub laul ka lootust ja taastumise tunnet.

säm esindab uut Eesti Z-generatsiooni artistide lainet, kes keskendub haavatavusele ja emotsionaalsele jutustamisele. Tema muusika ühendab hiphopi, meloodilise räpi ja alternatiivsed mõjutused ning käsitleb suhteid ja ebakindlust. Loo “Kanuu” puhul kasutab ta humoorikaid ja kergeid kujundeid, näiteks kanuuga triivimist või romantilist segadust. Samuti peegeldab ta ebakindluse, irdumise ja emotsionaalse ebastabiilsuse tundeid. Suhtlemisprobleemide ning kultuuriliste või keeleliste barjääride teemad näitavad, kuidas tänapäeva suhted võivad olla samaaegselt intiimsed ja segadust tekitavad. Oma tuumalt tasakaalustab lugu haavatavust ja vabaduse hetki.

LEEDU
Valinud Aleksandras Znamerovskis (NARA “Nauja Scena”)

Leedus toimuva grunge’i taaselustumise laine vääriks tegelikult omaette nimekirja, kuid siin on üks lõbus bänd, mis peegeldab praegust kultuurilist vaimu. Palėpė on juba sel aastal välja andnud EP “Labai blogai” (“väga halb”), mis näitab nende sarkastilist huumorit ja vaimukust. EP esimene lugu “Šiku and scrolinu” (sittun ja scrollin) teeb nalja mõttetu scrollimise kultuuri üle, millest ei pääse isegi tualetis. Nende varasem EP käsitles ka tõsisemaid teemasid nagu sõja absurdsus ja mõttetus, aga ka argisemaid probleeme, näiteks rahulolematust ühistranspordiga (“4 troleibusas”). Palėpė on üsna produktiivne ja esineb tihti live’is, seega tasub neil silm peal hoida.

Räpp Leedus on endiselt pigem vanema generatsiooni käes, kuid Gen Z artistid on tekkimas. Speechy (pärisnimi Justas Šiburkis) alustas 2020. aastal pandeemia ajal ning tema lugu “Taip ir gyvenam” (“nii me elame”) tabab hästi isolatsiooni ja ebakindluse tunnet, mida paljud kogesid. Tema looming käsitleb ka vaimset tervist ja noorte survet ühiskonnas edu saavutada.

SAKSAMAA
Valisid Sarah Bakšytė & Levo Keller (NARA & JÁDU)

Räpigrupp Dresdenist, kelle nimi tuleb linna postiindeksist. Nende muusika peegeldab Ida-Saksamaa identiteeti, nostalgiat ja kiirelt muutuvas ühiskonnas kasvamist. Lugu “2000er” on nostalgiline pilt Gen Z lapsepõlvest, viidates varasele internetikultuurile ja muretule noorusele.

Arda Yolci on Berliinis tegutsev räppar ja üks Saksamaa Gen Z selgelt poliitilisemaid hääli. Tema muusika käsitleb migratsiooni, klassi ebavõrdsust ja rassismi, sageli isikliku ja perekondliku loo kaudu. Tema lugu “Köfte” käsitleb identiteeti ja kuuluvust ning tööklassi kogemust.

<iframe data-testid="embed-iframe" style="border-radius:12px" src="https://open.spotify.com/embed/playlist/68LBo4yGZLj78w1QeOLVe3?utm_source=generator&si=9c2797ab492d4c1a" width="100%" height="352" frameBorder="0" allowfullscreen="" allow="autoplay; clipboard-write; encrypted-media; fullscreen; picture-in-picture" loading="lazy"></iframe>

Nende lugude põhjal ei ole ühtainust vastust. Pigem joonistub välja pilt põlvkonnast, kes liigub ebastabiilsuse sees ja seab kahtluse alla pärandatud süsteeme. See põlvkond ei jää vaikseks — see kuulab, reageerib ja annab hääle uuele Euroopa kõlale.

See muusika ei ole ainult heli, vaid ka kogemus: ärevus ja nostalgia, viha ja huumor, poliitika ja isiklik elu, killustatus ja kuuluvus. See peegeldab maailma, kus suured süsteemid tunduvad ebakindlad, aga individuaalne hääl muutub järjest olulisemaks.

Kui sul on ideid artistide kohta, kes peaksid selles kaardistuses olema, võta ühendust autoritega aadressil nara@nara.lt

Originaalmaterjali saab lugeda siit.

______________

See material on osa PERSPECTIVES 3 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.