Narvamus

LGBTQ+ Eestis: kuidas luua kogukonda seal, kus tundub, et seda polegi

Illustratsiooni autor Daria Taranzhina

Võrdsustatud abieluseaduse vastuvõtmine Eestis oli oluline võit LGBTQ+ kogukonnale, kuid tee täieliku võrdsuseni pole veel lõppenud. Eesti Inimõiguste Keskuse aruande kohaselt on viimasel ajal sagenenud vihakuriteod LGBTQ+ inimeste vastu ning vihkamist õhutav retoorika on otseselt seotud vägivalla ja enesetappude sagenemisega. Samuti on endiselt lahendamata soolise ülemineku tunnustamine: seadusandlus muudab selle keeruliseks ja aeganõudvaks ning see põhineb meditsiinilisel diagnoosil, mitte isiku enesemääramisõigusel. Sellistes oludes on eriti oluline, et inimestel oleks turvaline ruum, kus ta saab tunda end toetatuna.
Gulja Sultanova on LGBTQ+ organisatsiooni Q-space korraldaja ja kaasasutaja, endine festivali „Bok O Bok“ direktor ning organisatsioonide Võhod ja Saksa-Vene vahetus koordinaator. Pärast Eestisse kolimist tundus talle esialgu, et siin ei olegi kväär-kogukonda. Kuid peagi sai selgeks: see eksisteerib, lihtsalt teistmoodi kui Venemaal sama. Koos mõttekaaslastega lõi ta Q-space’i — ruumi suhtlemiseks, toetuseks ja enesearenguks.

Konfliktist vaikusesse

Gulja kolis Venemaalt Eestisse 2022. aastal, nädal pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse. Võrreldes tollase Venemaaga, kus kväär-inimesed oli osa aktiivsest avalikust elust, tekkis tal tunne, et Eestis kväär-kogukonda ei ole. Gulja räägib:
„Venemaal oli alati vastasseis, konflikt, võitlus. Aga siin on vaikne, rahulik.“
Samas oli üks olulisemaid erinevusi agressiivse reaktsiooni harv esinemine. Enamasti vaatavad inimesed arusaamatult, kuid nende käitumises ei peegeldu valmisolekut vägivallaks.

Ideest tegudeni

Organisatsiooni tegevus algas 2022. aastal. Alguses plaanisid Gulja ja tema partner Manny keskenduda filmilinastuse formaadile, kuid said kiiresti aru, et Eestis see ei ole aktuaalne ning otsustasid laieneda. Sellest ajast on Q-space korraldanud töötubasid, koolitusi, loenguid ja vabatahtlike programme. Samuti osaletakse paraadidel ja korraldatakse demonstratsioone. astal 2023 andis Eesti LGBT Ühing Q-space’ile auhinna Rainbow Hero, millega tunnustati neid kui silmapaistvaid isikuid, kes seisavad LGBTQ+ inimeste õiguste eest.

Piirideta meeskond

Q-space koosneb suurest mitmekeelsest meeskonnast – üle 50 vabatahtliku, kes on seotud kõikide tegevusvaldkondadega: korraldavad üritusi, tõlgivad tekste, aitavad kohapeal, hoolitsevad külaliste eest, haldavad veebilehte, levitavad flaiereid ja plakateid ning tegelevad turvalisusega. Lisaks otsivad vabatahtlikud rahastust ja annavad soovitusi ürituste korraldamiseks ning teemade osas. Vaatamata sellele, et meeskond on suur, ei ole organisatsioon abi vastu ja otsib uusi inimesi.

Kuna meeskond on mitmekeelne, siis toimuvad üritused kolmes keeles: vene, eesti ja inglise. Meeskonnaliikmed suhtlevad omavahel inglise keeles. Q-space peab oluliseks ülesandeks kõigi osalejate kaasamist protsessi. Filmide näitamiseks tõlgitakse subtiitrid kõikidesse keeltesse ja arutelud toimuvad inglise keeles. Koolituste ja töötubade keel sõltub osalejatest: kui kõik räägivad sama keelt, siis toimub üritus selles keeles, kui erinevaid keeli, siis inglise keeles.

Geograafia laienemine

Hetkel korraldatakse üritusi kolmes linnas. Esialgu tegutseti vaid Tallinnas. Hiljem, kui tekkis kogemus ja kindlus, otsustati edasi liikuda. Järgmisena oli Narva. Gulja sõnul oli valiku põhjuseks linna suurus ja soov pakkuda vene keelt kõnelevatele inimestele võimalust osa saada LGBTQ+ kultuurist. Seejärel lisandus Tartu. Edaspidi soovitakse jõuda Viljandisse ja Pärnusse. Organisatsiooni jaoks on oluline regulaarsus — näiteks ürituste korraldamine iga kuu või kahe tagant.

Miks kogukond jääb nähtamatuks?

Gulja arvates on LGBTQ+ kogukonna suletusel mitu põhjust. Esiteks eksisteerib vaikiv kokkulepe LGBTQ+ inimeste ja homofoobide vahel — nad elavad justkui eri maailmades: keegi ei räägi enda olemusest ning tekib illusioon aktsepteerimisest. Kuid see on lõks — kui kvr-inimesed ei räägi endast, ei tea keegi nende olemasolust ega saa neid tõeliselt aktsepteerida. Teiseks mängib suurt rolli erinev areng eestikeelse ja venekeelse kogukonna vahel. Vene keelt kõnelejad ei osalenud eestikeelsetes aruteludes ega teadnudki nende olemasolust. Lisaks mõjutab neid tugevalt Venemaa homofoobne narratiiv, mis kujutab LGBTQ+ inimesi äärmuslastena ja kurjategijatena. Vene keelt kõnelevad inimesed on sellest mõjutatud. Nii on mõlemad kogukonnad üksteisest eraldatud ja liikunud eri suundades.
„LGBTQ+ kogukonna suletus on probleem,“ usub Gulja. Ühest küljest pakub see väliselt turvalisust, kuid mõjub negatiivselt inimese enesetundele ja arengule — see on tugev stressiallikas, mis tekitab ohutunde ja madala enesehinnangu ning ei lase elada täisväärtuslikku elu ilma vaimse koormuseta.

Kuidas reageerida vihkamisele?

Veel üheks probleemiks on aeg-ajalt ilmnev agressiivne homofoobia. Gulja tõi näiteks Q-space’i esimesed üritused Narvas, mille ajal „tundus, nagu algaks revolutsioon“: esines ähvardusi ja hüsteerilisi homofoobseid reaktsioone. Tema sõnul ei ole eesmärk veenda neid, kes on juba oma negatiivse arvamuse kujundanud, kuid avatud inimestel on alati võimalus rohkem teada saada. Kui seejärel suhtumine jääb negatiivseks, on see nende õigus.
„Meid ei pea armastama, vaid austama — ja see peab kehtima mõlemat pidi,“ ütleb Gulja.
Diskrimineerimise ja vägivalla puhul on aga suhtumine täiesti erinev — selliste juhtumite korral pöördub organisatsioon politsei poole.

Avatus ja turvalisus: kus on piir?

Gulja leiab, et avatus on küpsuse märk, mis toob vabadustunde. Samas rõhutab ta, et igal inimesel on erinevad olud, mida tuleb arvestada:
„Kapist välja tulemine on isiklik otsus, mida tuleb teha õigel ajal.“
Ta soovitab mitte kiirustada selle sammuga keerulistel eluhetkedel, et vältida lisastressi ja võimalikke ebameeldivaid olukordi. Kõige tähtsam on hoolitseda oma heaolu ja turvalisuse eest.

Q-space’i tulevik

Tänapäeval tegeleb Gulja suure kirega ürituste korraldamisega. Talle meeldib inimesi kokku viia, tunda suhtlemise energiat ja näha, kuidas osalejad muutuvad teadlikumaks ja avatumaks. Ta peab seda protsessi üheks oma tähtsaimaks saavutuseks. Ta on uhke oma vabatahtlike meeskonna üle, kes loovad sõbraliku ja toetava atmosfääri, ning selle üle, et Q-space ühendab edukalt eri keeletaustaga inimesi. Oluline on ka see, et organisatsioonil on partnereid, kes mõistavad LGBTQ+ tegevuste tähtsust ja aitavad tegevust laiendada teistesse linnadesse.

Tulevikus soovib Gulja luua koostööd Leedu ja Läti organisatsioonidega ning korraldada ühiseid sündmusi. Samuti unistab ta rändavatest fotonäitustest, filmifestivalidest ja eri vanuses inimeste ühissõitudest, samuti regulaarsete tugigruppide käivitamisest – turvalisest ruumist, kus inimesed saavad avameelselt jagada oma kogemusi. Kõike seda takistab hetkel rahastuse puudus, kuid Q-space liigub selles suunas edasi.

Märkused:

LGBTQ+ – lühend lesbide, geide, biseksuaalide, transsooliste ja kväär-inimeste kohta ning viitab ka teistele, kelle seksuaalne või sooline identiteet ei sobitu tavapärasesse heteronormatiivsesse raamistikku. Sümbol „+“ tähistab kõigi kaasamist.

Homofoobia – vaenulikkus, eelarvamus või diskrimineerimine LGBTQ+ inimeste suhtes.

Kväär – mõiste, mis tähistab inimesi, kelle seksuaalne orientatsioon või sooline identiteet ei vasta normidele.

Kapist välja tulemine – protsess, kus inimene avaldab oma seksuaalse orientatsiooni või soolise identiteedi.
______________

See material on osa PERSPECTIVES 2 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.
Perspectives EE Politics and Society