"Roosi, ma ei taha, et meie suhe keerleks ainult selle ümber, et me oleme eri rassidest."
- Jhan
On 2024. aasta suvi. Kaks noort – 17-aastane Jhan Peruust ja 18-aastane Roosi Eestist, kes armusid UWC rahvusvahelises koolis.
Pärast kuid kestnud lahusolekut, erinevate ajavööndite vahel laveerimist ja lugematuid videokõnesid oleme lõpuks jälle koos. See on katkend ühest meie esimesest vestlusest rassiteemadel - vestlusest, millele on järgnenud lugematu hulk arutelusid.
Mille käigus oleme proovinud mõtestada, kuidas võimule ja domineerimisele rajatud dünaamikad, on põimunud geopoliitiliste ja ajalooliste taustadega, mis seovad meid erinevalt kohtadega, mida koduks nimetame. Kuidas need taustad kujundavad meie identiteete, mille järgi iseendid tunneme ja mille järgi maailm meid määratleb.
Mille käigus oleme proovinud mõtestada, kuidas võimule ja domineerimisele rajatud dünaamikad, on põimunud geopoliitiliste ja ajalooliste taustadega, mis seovad meid erinevalt kohtadega, mida koduks nimetame. Kuidas need taustad kujundavad meie identiteete, mille järgi iseendid tunneme ja mille järgi maailm meid määratleb.
Poliitlised suhted
Möödunud suvel, Roosile külla sõites, tegin peatuse Panama lennujaamas. Reisist update’i saates jagasin pilti vetsu seinalt, kus seisis graffiti: „Persse USA imperialism!“ Sõnum, mida vaevalt keegi Eestis seinalt ootaks leida. Eesti jaoks on USA kindel ja elutähtis liitlane, kes NATO kaudu aitab kaitsta meie iseseisvust. Abya Yalas ja Peruus on aga lood teisiti: imperialism, valitsuste kukutamine, diktatuuride toetamine. USA on pikka aega toetanud valitsusi, mis teenivad suurkorporatsioonide ja kaevandustööstuste huve inimõiguste arvelt.
Dina režiim
Ajavahemikus, mil seda artiklit kirjutasime, liitusin koos Roosiga Limas leinavate peredega, kes nõuavad õiglust enam kui 50 hukkunud lähedase nimel.
Tapjateks on riigijõud - politsei ja sõjavägi. Hoolimata avalikest protestidest ja laialdaselt dokumenteeritud rikkumistest on režiimi kaitsva loori all tsiviilisikute pihta sihtinud politseinikud pääsenud ilma karistuste ja kohtu protsessideta.
Tapjateks on riigijõud - politsei ja sõjavägi. Hoolimata avalikest protestidest ja laialdaselt dokumenteeritud rikkumistest on režiimi kaitsva loori all tsiviilisikute pihta sihtinud politseinikud pääsenud ilma karistuste ja kohtu protsessideta.
Protestid puhkesid pärast rahva poolt valitud presidendi Pedro Castillo tagandamist parlamendi poolt ning Dina Boluarte riigipöördelist võimuletulekut. Üldsuse seas äärmiselt ebapopulaarne režiim, mis on 98% elanikkonna poolt hukkamõistetud, kiitis kongressi toel segaduse ja verevalamise ajal heaks USA poolt pakutava sõjalise väljaõppe Peruu politseile ja armeele. Väljaõpe viidi läbi „konfliktipiirkondades“, sealhulgas Lõuna-Peruu maapiirkondades, kus toimus enamik veretöid.
Üks nendest piirkondadest oli Apurímac - maakond, mis on mulle eriti südamelähedane.
Kõik mulle teadaolevad esivanemad on sealt pärit ning see on praegu mu vanavanemate kodu. Maakond, kus igapäevaelu on läbipõimunud kaevandusmasinate müraga.
Kõik mulle teadaolevad esivanemad on sealt pärit ning see on praegu mu vanavanemate kodu. Maakond, kus igapäevaelu on läbipõimunud kaevandusmasinate müraga.
Piirkond, kus tegutseb üks Ladina-Ameerika suurimaid vasekaevandusi, mida haldab
MMG - Hiina ja Austraalia rahvusvaheline ettevõte. Kaevandus, mis reostab jõgesid ja muldi, tõrjub kogukondi nende kodudest ning on sellega sütitanud proteste.
MMG - Hiina ja Austraalia rahvusvaheline ettevõte. Kaevandus, mis reostab jõgesid ja muldi, tõrjub kogukondi nende kodudest ning on sellega sütitanud proteste.
Aga kes kuulab?
Hiina ei loonud rikkuse lüpsmiseks uut süsteemi: ta päris USA loodud ja lihvitud struktuurid, asutatud vabakaubanduslepingute, investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise ning vahekohtute, nagu ICSID, kaudu.
Pole juhus, et meie praegune põhiseadus kehtestati Fujimori diktatuuri ajal; selle all olev majandusmudel, loodud Washingtoni Konsensuse järgi, mis nagu ka mujal Ladina-Ameerikas, ladus vundamendi seadusega kaitstud ekstraktivismile.
Reaalsuses seob see struktuur Peruu riiki sõlmima tulevasi lepinguid tingimustel, mida ei saa muuta ilma mitme miljoni dollari suuruste kohtuprotsessidega riskimata. Näiteks Doe Run, USA kaevandusprojekt, mis reostas Peruu linna nii rängalt, et sellest sai üks maailma kõige saastunumaid linnu. Kui Peruu üritas firmat tegevuse eest vastutusele võtta, kaebas Doe Run riigi 800 miljoni dollari eest kohtusse.
Sõltumata sellest, kas rüüstajaks on Wall Street või Shanghai, seni kuni USA stiilis neoliberalismiga kehtestatud õiguslik raamistik puutumatuks jääb, kannavad kohalikud elanikud jätkuvalt ülemaailmse tarbimise kulusid.
Peruu ja Kolonialismi pärand
Päev enne Roosi Limasse saabumist küsis mu tädi õhtusöögilauas: „Millal Roosi tulemas on?“ Vastasin: „Homme.“ Tema mees pidas sündsaks lisada: „Oi hea poiss, parandad rassi!“
Fraas, mis õhku paksuks muutis, pani mu pereliikmed kahklevaid naeratusi ja pilke vahetama. Kummitus oli ruumi sisenenud.
Fraas, mis õhku paksuks muutis, pani mu pereliikmed kahklevaid naeratusi ja pilke vahetama. Kummitus oli ruumi sisenenud.
Väljend „rassi parandada“ on Peruus sajandeid kummitanud. Hispaania kolonialismi poolt loodud kastisüsteemi alusel määras rass inimese väärtuse. Valgeks või heledama nahatooniga olemine tähendas juurdepääsu õigustele, maale ja väärikusele. Põliselaniku staatus tähendas tõrjutust. Hispaanlaste või valgemate peruulastega abiellumine tähendas tõusu inimlikkuse väärtusredelil. See loogika elab tänaseni edasi ning kerkib sageli esile „perekondlike nõuannete“ vormis.
A. Quijano nimetab seda oma töödes võimu kolonialismiks, mille kaudu rassiline kuuluvusele põhinev loogika on edasikandunud Ladina-Ameerika ühiskondades veel kaua pärast ametliku kolonialismi lõppu.
See ei ole ainult teooria. 1990ndatel steriliseeriti USAIDi rahastatud vaesuse vähendamise programmide raames sunniviisiliselt üle 200 000 põlisrahvusest naise. Ainult 6,7% põlisrahvusest noortest omandab kõrghariduse. COVID-19 tappis põliselanikkonda kolm korda rohkem kui riigi keskmiselt. Enamik protestide tagajärjel tapetutest on põlisrahvusest.
Roosi kohalolu tekitab vaimustust, imetlust ja tunnustust. Ta on teretulnud, kuid samas ka objektistatud; teda tähistatakse, kuid taandatakse jätkuva rassilise müüdi sümboliks.
Kui jutt on aga Jhani kogemustest Eesti ühiskonnas, kõlavad kommentaarid teistmoodi.
Näiteks olukorras, kus üks keskealine naine, näiliselt süütu uudishimuga, küsib, kas
Näiteks olukorras, kus üks keskealine naine, näiliselt süütu uudishimuga, küsib, kas
- "Peruu on sama vägivaldne kui Kolumbia?"
- "Peruu on nagu Kolumbia, eks? Probleemid narkootikumidega?"
- „Inimesed tapavad üksteist tänavatel?“
- "Sa oled Limast pärit? Mitte maalt?!"
- "Ah, et sinu vanemad emigreerusid maalt? Nad on siis talupojad, eks?!"
Uudishimulikud küsimused erinevatest kultuuridest pärit inimeste vahel? Aga kelle perspektiivist?
Küsimused tõstavad esile eeldusi: et Ladina-Ameerika tähendab vägivalda ja narkosõda. Pruuni nahatoon tähendab automaatset vaesust.
Kergekäeliselt esitatud stereotüüpidele põhinevad küsimused, mis justkui suhtlemise normaalse osana tunduvad. Suhtumine, mis reflekteerib rassismi avaldumist tänapäeva "mitte-rassistlikes" lääne ühiskondades, kus silmakirjalikult kuulutatud mittediskrimineerimise väärtustest hoolimata avaldub "uus rassism" - negatiivsete seisukohtade väljendamine rassistatud rühmade kohta ilma, et tegelikult rassi mõistet kasutataks. Seevastu on otseste ja vägivaldsete rassistlike praktikate normaliseerimine ühiskondades kasvu trendil paremäärmusluse kasvu tõttu Euroopas.
Mõtlisklusi eestlaseks olemise positsionaalsusest
Sündinud esimese põlvkonnana vabas Eestis, olen üles kasvanud teadmises meie pere ja Eesti okupatsiooni ning repressiooniajaloost. Kilde kollektiivsest mälust, mida ma ise oma nahal tunda pole saanud.
Vajadus ühineda ELi ja NATOga ellujäämiseks ei resoneeru minuga emotsionaalsel tasandil sama sügavalt kui 2004. aastal, mil T. Rauni sõnul pidas enamus Eesti rahvast integratsiooni ELiga viimase kahe aastakümne tähtsaimaks saavutuseks.
Vajadus ühineda ELi ja NATOga ellujäämiseks ei resoneeru minuga emotsionaalsel tasandil sama sügavalt kui 2004. aastal, mil T. Rauni sõnul pidas enamus Eesti rahvast integratsiooni ELiga viimase kahe aastakümne tähtsaimaks saavutuseks.
Lisaks uhkusele oma eesti identiteedi üle kasvasin üles laiemat Euroopa identiteeti tunnustades, sotsialiseerudes uskuma Euroopa Liidu moraalsesse üllusesse. See on narratiiv, mida ma mõistan Euroopa Liidu olulise rolli tõttu Eesti ülesehitamisel.
Aga milline on vastutus, mis kaasneb sellest liidust kasu saamisega? Usun, et eestlastena peame ausalt tunnistama ja võtma vastutuse oma positsiooni eest - oleme Euroopa ekspluateerivate ja veriste praktikate kaudsed kasusaajad.
Aga milline on vastutus, mis kaasneb sellest liidust kasu saamisega? Usun, et eestlastena peame ausalt tunnistama ja võtma vastutuse oma positsiooni eest - oleme Euroopa ekspluateerivate ja veriste praktikate kaudsed kasusaajad.
Jason Hickeli raamat Divide käsitleb ebavõrdse tööjõu vahetuse kontseptsiooni. Aastatel 1990–2015 kandis Globaalne Lõuna Globaalsele Põhjale üle 242 triljoni USA dollari väärtuses tööjõudu ja ressursse, subsideerides selle SKT-d ligi veerandi ulatuses sel perioodil.
Struktuurne majanduslik ebavõrdsus - kaubanduse tingimustes, palkades, rahvusvahelises võlas ja globaalsete institutsioonide poolt kindlustatud mehhanismides (nt: Struktuuri kohandamise kavad) - hoiab globaalse ebavõrdsuse püsivana. Globaalne Põhi omastab märkimisväärses koguses tööjõudu ja ressursse, makstes töötajatele ning tooraine eest madalat hinda ning eksportides suurema osa loodud väärtusest enda kasuks. Väärtuse, mille alusel genereerida, ülistatud majanduskasvu.
Struktuurne majanduslik ebavõrdsus - kaubanduse tingimustes, palkades, rahvusvahelises võlas ja globaalsete institutsioonide poolt kindlustatud mehhanismides (nt: Struktuuri kohandamise kavad) - hoiab globaalse ebavõrdsuse püsivana. Globaalne Põhi omastab märkimisväärses koguses tööjõudu ja ressursse, makstes töötajatele ning tooraine eest madalat hinda ning eksportides suurema osa loodud väärtusest enda kasuks. Väärtuse, mille alusel genereerida, ülistatud majanduskasvu.
Kesk-Euroopa, mille rikkus on rajatud kolonialismile ja orjandusele ning mille pärand jätkub ka tänapäeva „postkolonialistlikus“ maailmas rahvusvaheliste suurfirmade, „odava“ tööjõu ja ressursside ekspluateerimise kaudu. Kui rääkida Euroopa väärtustest inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse kontekstis, pole vist enam vaja pikalt selgitada, et enamik Euroopa Liidu riike on viimase 22 kuu jooksul jätkanud Iisraeli rahastamist ja toetamist. Nii on nad otseselt kaasosalised Iisraeli riigi tegevuse jätkumises, mis praegu, kui sa neid sõnu loed, viib ellu süstemaatilist genotsiidi Palestiina rahva vastu
Piire ületav armastus ei ole kunagi neutraalne - see liigub läbi võimu dünaamikate ajaloo ja globaalsete kontekstide, mis meile pärandatud on. Nagu kirjutab Bell Hooks oma raamatus “Kõik Armastusest” tähendab radikaalne armastus lahti laskmist rassismi, patriarhaadi ja kapitalismi loogikast - hierarhiate murdmist, mis on ühiskondlikult sotsialiseeritud kujundama intiimsust. Meie jaoks on armastus eelkõige olnud ruum, kus mõelda, küsida ja otsida teistsuguseid viise olemiseks.
______________
See material on osa PERSPECTIVES 2 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.
See material on osa PERSPECTIVES 2 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.
