Teivi Gabriel: “Usun, et gümnaasiumi üks ülesanne õppe- ja kasvatustöö kõrval ongi pakkuda noortele väljakutseid, mis just neid kõnetaks ja innustaks.”

^{Naudib elus üle kõige väljakutseid, sest need sunnivad teda mugavustsoonist väljuma, õppima ja nii saama paremaks inimeseks. Kui päris aus olla, siis eks ilma väljakutseteta hakkaks tal igav.}

^{On Tallinna Ülikoolis lõpetanud andragoogika eriala bakalaureuseõppes ja hiljem hariduse juhtimise eriala magistriõppes, on täiendanud ennast järjepidevalt mentorluse, personalijuhtimise ja hariduspsühholoogia valdkonnas. Möödunud aastal läbis Haridus- ja Noorteameti poolt läbiviidud koolijuhtide järelkasvuprogrammi. Koolis on töötanud huvi- ja projektijuhina, õpetajana, ringijuhina, klassijuhatajana, õppe- ja arendusjuhina ning mentorina.}

^{Igapäevaelus hindab kõrgelt pereväärtusi ja tervislikke eluviise. Oma tasakaalu leiab jõutrenni tehes või õhtuhämaruses mõnda põnevat raamatut sirvides.}

^{Sel aastal sai Teivi Gabriel Narva Riigigümnaasiumi direktoriks. Tal oli mitu põhjust, miks ta oli sellest huvitatud. Aga oli ka kaks kõige olulisemat:}

^{Võimalus olla positiivsete muutuste eestvedajaks uue riigikooli juhina, ehk kõik see, mida koolisüsteemis nägin mitte toimivat, siis nüüd tekkis võimalus teha paremini. Ja seda kavatsen ka uue kooli meeskonnaga koostöös teha.}
^{Usk, et igal õpilasel peab olema ligipääs kvaliteetsele eestikeelsele haridusele, mis toetaks tema edasisi haridusvalikuid ja eneseteostust parimal võimalikul moel.}

^{Mõnikord on väga keeruline uue töökeskkonnaga kohaneda, kuid tal ei ole sellega raskusi tekkinud:}

^{“Keeruline on olnud see, et oled koolijuht ilma õpilasteta, õpetajateta ja mingi aeg ka ilma koolimajata. Ehk see õige töökeskkond tekib, siis kui koolielu peale hakkab. Ja seda olen tõesti igatsenud ning vaatan praegu ootusärevalt ja lootusrikkalt sügisesse.”}

^{Kuigi on viimased 11 aastat elanud Ida-Virumaal, tunnistab ta, et Narvas töötamine on teda väga positiivselt üllatunud:}

^{“Loomulikult õpin veel mõnda aega tundma kohalike olusid ja kogukonda, see lihtsalt võtab aega. Küll aga kokkupuude kohalike õpetajatega on näidanud, et nad on südikad ja oma tööle pühendunud. Põgusad kohtumised õpilastega on mulle tõestanud, et noored ootavad muutust. Põhimõttelist muutust selles, kuidas koolielu võiks nende enesearengu teekonda rikastada. Üksteist kuulates ja kuulda võttes saame uue koolikeskkonna luua just selliseks, mis innustaks igaühte ennast proovile panema, arenema ja avastama uusi andeid iseendas. Olgu see reaal- ja loodusainete valdkonnas, erinevaid keeli õppides, kunsti luues või hoopis sportides. Usun, et gümnaasiumi üks ülesanne õppe- ja kasvatustöö kõrval ongi pakkuda noortele väljakutseid, mis just neid kõnetaks ja innustaks.”}

^{Haridussüsteemis on viimasel ajal toimunud mitmeid muutusi, sealhulgas üleminek eesti õppekeelele ja uute gümnaasiumide avamine. Küsisin siis Teivilt, millised on nende muudatuste eelised Narva noortele:}

^{“Usun siiralt, et kõige suurem eelis on see, et 16. aastasel noorel ei oleks edasisel haridusteel takistusi, enda ületamist nõudvaid väljakutseid ja kehvemaid haridusvalikuid pelgalt riigikeele madala oskuse tõttu. Olen olnud paljude eesti keelest erineva kodukeelega noorte kõrval, kellel on tekkinud õpiraskused gümnaasiumis eesti keeles õppimisel (ka 60/40 õppekaval). Ei ole küsimustki, et sellises vanuses ja gümnaasiumi õppeprogrammi keerukust arvestades, on noortel keeruline alustada keele õppimist. See nõuab pühendumist, eneseületamist ja sitkust. Ja mõnikord võib tõesti olla tunne, et tahaks alla anda. Siinkohal saavad toeks olla nii vanemad, kaasõpilased kui ka õpetajad ja mentorid.}

^{Kui me koostöös piirkonna põhikoolidega suudame luua muutust eesti keele õppe kvaliteedis, siis meie noored ainult võidavad sellest. Mitmekeelne koolilõpetaja omab igati paremaid väljavaateid oma haridustee edasisel planeerimisel ja seda nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.}

^{Narva koolide peamine väljakutse saab praegu kahtlemata olema eesti keelt vajalikul tasemel valdavate õpetajate leidmine ja olemasolevate õpetajate toetamine, et üleminek saaks kavakohaselt toimuda. Ja siin on võimalusi mitmeid, kuidas koolijuhid saavad oma õpetajaid juba täna toetada keeleõppes, kõige lihtsamast alustades tuleks luua õpetajatele eesti keele kasutamiseks keelekeskond töö juures, näiteks korraldada kooli juures õpetajatele keelekohvikuid. Õpetajate ülekoormusele tuleb piir panna, et nad päriselt jõuaksid töö kõrvalt keelt omandada. Võimalusi leiab alati, tahe ja valmisolek peab olema õpetajaid toetada.}

^{Uute riigigümnaasiumite avamine Narvas toob kindlasti kaasa õpilaste õpivõimaluste avardumise. Iga riigigümnaasiumi õpilane on ühtlasi osa üle Eesti paiknevast riigigümnaasiumite võrgustikust, mis võimaldab ka noortel uusi kontakte juurde luua. Meil korraldatakse juba täna traditsiooniks saanud ainevõistlusi, luule ja väitluse konkursse, koolibändide festivali ja palju muud põnevat.}

^{Kindlasti planeerime koostöös Narva Eesti Riigigümnaasiumiga kogukonnale suunatud ühisüritusi ja hoiame au sees traditsioonid, mis juba Narva linna haridusvaldkonnas on toimivad.}

^{Kaasaegsed koolimajad loovad võimaluse õppida modernsetes kõigi tänapäevaste võimalustega õpperuumides. Fookus saab olema kahtlemata sellel, et õppetöö ja üldine koolikorraldus vastaks parimale teaduslikule teadmisele selle kohta, kuidas õppimist ja õpilaste heaolu toetada.”}

^{Uues gümnaasiumis on juba räägitud tulevaste õpilastega ja kuuldud mitmeid mõtteid, miks noored just sinna tahavad minna, need mõtted olid:}

^{soov gümnaasiumis oma eesti keele oskust arendada, et enesekindlat ülikoolis õpinguid jätkata;}
^{kogukonnas tunnustatud õpetajad ja soov nende käe all õppida;}
^{rohkelt õpi- ja arenguvõimalusi loov uus koolikeskkond;}
^{individuaalse õpitee kujundamise võimalused õppekavas- õpilased, kes soovivad erinevaid võõrkeeli omandada, panna ennast proovile IT-valdkonnas või hoopis täiendada oma teadmisi reaal- ja loodusainete süvendatud õppes.}

^{Küsisin veel, kuidas uus hoone pakub mugavaid tingimusi õpilastele ja pedagoogidele:}

^{“Õpetajatele on söögi- ja puhkeala ning eraldi vaikne tööruum. Õppevahendid, mis võimaldavad õpetajatel viia läbi huvitavaid katseid ja praktilisi töid.}

^{Õpilastele on loodud sportimiseks kaasaegsed võimalused alustades aeroobikasaalist, kus saab teha nii tantsutrenne kui ka ringtreeninguid, jõusaal jõutreeningu huvilistele, spordisaal kõiksugu pallimängudeks.}

^{Koolimaja õuel on petangiväljak ja kaks väliala lauatennise lauda, lähiajal saame kooliõuele ka korvpalliväljaku. Noorte vaimne tervis on oluline ja sobiva liikumisviisi leidmine aitab hoida pea selge ja emotsioonid tasakaalus. Spordiga tegelemine on üks võimalus arendada enesedistsipliini ja viimane on see, mis tegelikult elus edasi viib. Kui tunned end füüsiliselt terve ja võimestatuna, siis võib igaüks maailmamuutjaks saada. Pead kinni endale antud lubadusest ja pingutad selle nimel, et homme olla parem “mina” kui eile. Endasse tasub panustada, sest nii jõuad olla ka hea sõber ja kaaslane oma lähedastele.}

^{IT- valdkonnas on samuti koolil vajalikud õppevahendid, et noored saaksid end panna proovile programmeerimises ja teha tutvust robootikaga.}

^{Vaikuse ruum, mis on esimesel korrusel paiknev õpiruum, on õpilastele iseseisvaks õppimiseks ja grupitööde tegemiseks.}

^{Avatud õpikeskus aatriumis on koht, kus õpilane saab koolipäeval laenutada oma õpilaskaardiga nii sülearvutit kui ka kirjandust õppimiseks ning lauamänge vaba aja sisustamiseks.}

^{Filmiõhtute läbiviimiseks oleme loonud aatriumi esimese korruse treppidele leboala.}

^{Muusika õpperuumis leiab erinevaid muusikariistu ja heliseadmeid noorte muusikalise tegevuse toetamiseks.}

^{Lisaks on koolis väga hea varustusega loodusainete õppelaborid, kus saab nii ainetunnis kui ka huvitegevuses viia läbi katseid bioloogia, keemia, füüsika ja loodusgeograafia paremaks mõistmiseks.}

^{Teisel korrusel on loodud Fred Jüssilik molutamise ehk mittemidagitegemise ruum, kus õpilased saavad lihtsalt aja maha võtta. Muideks mittemidagitegemise kunst on kõige tulemuslikum viis vaimse tervise ja tasakaalu taastamiseks. Uues riigikoolis on meile oluline, et meie õpilased tunneksid rõõmu õppimisest, oskaksid leida aega puhkamiseks, liikumiseks ja oleksid innustatud uusi asju proovima.”}

^{Lõpuks küsisin Teiivilt, mille üle ta uues gümnaasiumis kõige uhkem on:}

^{“Olen tänulik, et meie ümber on olnud pühendunud ja koostöised partnerid ning kolleegid, kelle toel ja jõul on meil täna viimasepeal koolimaja, leitud suurepärased õpetajad ja loodud uudsed õppe- ja koolikorralduse põhimõtted. Kõik see selleks, et septembrist edukalt alustada uut peatükki noorte haridusloos. Näha meie noori kujunemas julgeteks maailma avastajateks, kes kannavad kogukonda ja kodukohta hoidvaid väärtusi ning jagavad jaatavat mõtteviisi, on just see, millesse tasub suure pühendumisega panustada."}