Betoonist kogukonnaks: linnade taassünd tegevuses Leedus ja Eestis

Leedu pealinnal Vilniusel on palju pakkuda, alates UNESCO kaitse all olevast vanalinnast kuni elava kunstielu ja idufirmadele sõbraliku energiani. Kui aga sõidate jalgrattaga mööda Nerise jõge, võite ajaloolise Sapieha palee lähedal sattuda peidetud pärli otsa. Linnalabor (Miesto Laboratorija) on kogukonnakeskus, kus inimesed tulevad kokku, et õppida, kuidas oma ellu – nii väliselt kui ka sisemiselt – jätkusuutlikumaid harjumusi lisada.

Kõik sai alguse Antakalnise linnaaiast.

Aianduse kaudu hakkasid naabrid üksteist paremini tundma õppima ning avastasid jagatud väärtused: kogukondliku elu edendamine, looduse armastus ja austus ning keskkonnasõbralik eluviis. Sellest kasvas välja algatuste ja sündmuste sari – toiduvahetusprogrammid, hariduslikud töötoad, jõuluturud ja muud üritused, mis tõid kokku sarnaste vaadetega inimesed.

Regulaarsed aiandushuvilised Agne ja Goda mõistsid, et vajavad oma ideede elluviimiseks püsivat ruumi, mitte lihtsalt aeda. Nad unistasid hariva kohviku ja kogukonnakeskuse loomisest. Nii sündiski Linnalabor.

Unistusest sai tegelikkus tänu kohaliku kogukonna toetusele. Ühed pakkusid vabatahtlikena oma abi, teised annetasid mööblit ja dekoratiivesemeid. Keskuse toetuseks hakati järk-järgult koguma raha küpsetiste müügi ja muude annetuste kaudu.

Kogukond võitis isegi omavalitsuse konkursi keskuse majutamiseks endises haiglahoones. Nüüd on Linnalabor näide sellest, mida ühistest väärtustest inspireeritud kogukond suudab saavutada.

„Kõik meie otsused põhinevad kahel küsimusel: kas see on jätkusuutlik ja kas see on kogukonnale hea?“ ütleb Goda. Keskus töötab päikeseenergial, seal on avatud kompostihunnik orgaaniliste jäätmete jaoks ning reoveesüsteem, mis taaskasutab kraanikausivett tualettide loputamiseks. Sõna otseses mõttes peegeldab iga detail loomingulist lähenemist taaskasutusele: lauad on tehtud välisustest, laevalgustid vanadest gaasiballoonidest ja kapiukselingid supilusikatest.

Kohvik võitleb toidujäätmete vastu kokandustöötubade, portsjonite jagamise, ressursside säästmise ja loovate taaskasutusviiside abil. Üks pilootprojekt vähendas edukalt toidujäätmeid 49,92% võrra, säästes 924 kilogrammi toitu. See omakorda hoidis ära 6,6 tonni CO₂ paiskamise atmosfääri ja säästis 2023. aastal 1698 portsjonit toitu.

Ja see pole veel kõik! Keskus loob ja haldab ka hüdropoonilist vertikaalset aeda, kohalikku kunstigaleriid ja lastele mõeldud DIY stiilis mänguväljakut. Linnalabor on koht säästva arengu õppimiseks, mis pakub aianduse, toidujäätmete ennetamise ja teadliku eluviisi töötubasid. Keskus on alati avatud uutele algatustele. Üks viimastest on Dėkui Kabykla (Aitäh, riidepuu) – riiete vahetamiseks mõeldud riiul ja toiduainete vahetamiseks külmkapp, mis tühjenevad mõne minutiga.

Antakalnise elanike lähendamiseks loodud Linnalabor on viimastel aastakümnetel toonud kaasa reaalseid muutusi, edendades aktiivsemat, kaasavamat ja uhkemat naabruskonda. „Inimesed ütlevad sageli, et nad on uhked, et elavad Antakalnises tänu Linnalaborile,“ ütleb Goda.

Kas teadsite, et Leedul on teine ​​pealinn? Kaunas, suuruselt teine ​​linn, oli sõdadevahelisel perioodil ajutine pealinn. Sel ajal õitsesid art déco stiil ja arhitektuur, mis teenisid Kaunasele lõpuks „Leedu modernismi pealinna“ tiitli, kuid Kaunases on enamat kui pärnade vahele peidetud kaunid juugendstiilis majad.

Nagu paljudes teistes endise Nõukogude Liidu linnades, leidub ka siin laialivalguv äärelinna kõrghoonete rajoon nimega Šilainiai, kuid see pole tüüpiline nõukogudeaegne elamupiirkond.

19. sajandi Kaunase kindluse pragudes peitub hoopis teistsugune „kindlus“ – pensionäride kogukond, kes kasvatavad linnaaedu.

Umbes 40 aastat tagasi hakkasid kohalikud kindluse territooriumil puu- ja köögivilju kasvatama, motiveeritud kasvavast vajadusest isemajandamise järele. Nad kaevasid peenraid ja ehitasid kasvuhooneid. Vaatamata kohtuasjadele ja teiste linnaelanike sagedasele vastuseisule jätkas aianduskogukond eksisteerimist ja laienes pidevalt. „Leedu linnade pikka linnaaianduse traditsiooni hoiavad nüüdseks alles vaid mitteametlikud kogukonnad, sageli eraldatud kohtades ja ettevaatlikult,“ ütleb aednik ja kunstnik Evelina.

Nagu ka urbanist Ruta, taipas Evelina kohe linnaaedade sotsiaalse liikumise potentsiaali kunstivormina. Nad mõistsid, et aiandus võib olla enamat kui lihtsalt köögiviljade kasvatamine. See võib olla kollektiivse tegevuse vorm, kus iga tegevus, alates seemnete külvamisest kuni saagi koristamiseni, on kogukonnavaimu väljendus.

Eesmärk oli luua turvaline ruum, kus saaks linnakärast põgeneda ja aianduse kaudu loodusega taasühineda. Sellise projekti juurdumiseks oli ennekõike vaja pakkuda aednikele füüsilist ja psühholoogilist turvalisust. Regulaarsete avalike tööde käigus on vabatahtlikud palju vaeva näinud, et anda Šilainiai aedadele (Šilainių sodai) korrastatum ilme: paigaldati uus infotahvel, rajati lillepeenrad, korraldati vihmavee kogumine, aiatööde hõlbustamiseks pakuti orgaanilistest jäätmetest komposti ning uus puhkeala kutsub külastajaid selles ruumis aega võtma ja veetma.

„Jutustades aia igapäevaelust, loodame, et inimesed kuulevad meist rohkem ja hakkavad linnaaias midagi positiivsemat nägema,“ ütleb Evelina. Piirkonna elanikke kutsuti osalema haridusprogrammis aiandusoskuste arendamiseks.

Aiandusest lähtuv praktiline kogemus toidusüsteemi uurimisel inspireeris korraldajaid oma metoodikat laiendama.

Vabaühenduse Kultuuriateljee (Kultūros dirbtuvė) eestvedamisel loodi 10-kuuline koolitusprogramm, mis käsitles kliimamuutusi läbi toidusüsteemi vaate. Programmi keskmes olid teemad nagu toit, ökosüsteemid, bioloogiline mitmekesisus ja kliimamuutused – kõiki käsitleti kohaliku konteksti põhjal.

Sarnased pilootprogrammid – näiteks linnalooduse jalutuskäigud, mida korraldab organisatsioon 9 küülikut (9 zuikiai) – koguvad samuti üha enam hoogu.

Vajadus loodusega kahekesi olemise järele on muutumas järjest nähtavamaks. Sõnum on lihtne: kui inimene ei tunne end looduse osana, on tal ka väiksem tõenäosus seda kaitsta.

Natukenegi motivatsiooni ja pisut pingutust – just nii saab aidata inimestel loodust uuesti avastada, kasvõi paneelmaja tagahoovis või vanas haiglahoones.

Projekt taaskäivitus 2025. aasta aprillis eesmärgiga arendada keskkonnasõbralikku linnakogukonda. Peamised tegevused toimuvad Tartu Ajuokse Avangaar’i territooriumil. Osalejad kogunevad, et koristada ümbrust, istutada taimi, ehitada uusi objekte olemasolevatest materjalidest ja muidugi suhelda! Suur osa aia infrastruktuurist on loodud rõhuga jätkusuutlikkusele ja ressursside taaskasutusele. Näiteks on kaunistused valmistatud TYPA vanadest trükilappidest, mööbel Plantarium’i alustest ning padjad kangajääkidest ja vanadest madratsitest.

Nagu räägib Tadeusz, Euroopa Solidaarsuskorpuse vabatahtlik Aparaaditehases ja üks Kastani aia eestvedajatest:

„TYPA taga olevat ala kasutati varem kogukonnaaiana, kuid ajapikku vajus see soiku — inimestel lihtsalt polnud aega ega jaksu selle eest hoolitseda. Arutasin seda probleemi TYPA töötajatega, rääkisin Plantariumi omanikuga ning koos otsustasime ala taaselustada, teha omamoodi sekkumine, et muuta see koht hubaseks ja kõigile kohalikele avatud. Keskendusime kogukonnale ja jätkusuutlikule lähenemisele. Praegu on meil umbes 15 osalejat eri taustadega, kes hoolitsevad oma peenarde ja lillepeenarde eest: mõned kasvatavad lilli, teised köögivilju ja ürte“.

Narva esimene roheala, kus kohalikud elanikud saavad tasuta aiandusega tegeleda, osaleda töötubades ja lihtsalt värskes õhus suhelda. Aia lõid kunstnikud Sandra Kosorotova ja Sille Kima 2020. aastal Narva kunstiresidentuuri vahetus läheduses. Projekti käigus on aed ja selle kontseptsioon mitmel korral muutunud. 2023. aastal laienes aed märkimisväärselt ning kuraatorina asus tööle Maria Kopytova.

„Aia peamine eesmärk on arendada ja tugevdada Kreenholmi kogukonda. Aiaga tegelevad aktiivselt mitte ainult külaliskunstnikud, vaid ka kohalikud elanikud. Teeme koostööd kogukonnaorganisatsioonidega, võtame vastu väliskunstnikke ning osaleme linna avalikel üritustel. Samas jäävad keskseteks väärtusteks ökoteadlikkus, linnaaedade arendamine ja avatus ühiskonnale. 2025. aastal toetab projekti Õiglase ülemineku fond; plaanis on ehitada ühiselt roheline paviljon koos terrassiga, korraldada suvine ehituskool ja avalike loengute sari,“ räägib Maria.

Üks silmapaistvamaid liikumisi Eestis kogukonnaaianduse vallas on linnaaedade projekt, mis areneb eriti aktiivselt Tallinnas. Alates 2011. aastast on pealinnas rajatud üle 30 linnaaianduse ala — nüüdseks on pea igas linnaosas oma aed. Tartu linnas asub aga Eesti suurim kogukonnaaed.

Osalemise põhimõte on lihtne: igaüks võib rentida peenra ja hakata iseseisvalt taimi kasvatama. Korraldatakse ka regulaarselt töötubasid ja õpitube, mis teeb nendest aedadest lisaks aiandusele ka suurepärase suhtlemis- ja võrgustikukoha.

Juba üle 15 aasta on Teeme Ära ühendamas inimesi üle Eesti, et osaleda ühistes vabatahtlikes tegevustes. 2022. aastal toimus Hea Teo Päeva raames üle kogu riigi 1215 talgut, milles osales kokku 27 902 inimest.

Projekti põhieesmärgiks on korraldada regulaarseid talguid, kuhu on oodatud kõik soovijad. Lähimaga liitumiseks või oma talgu korraldamiseks külasta ametlikku veebilehte: teemeara.ee.

______________

See material on osa PERSPECTIVES 2 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.