Aprilli alguses Budapestis avatud näitus uurib taaskasutuse võimalusi ning toob esile liikumise Fashion Revolution Hungary tegevuse. Raadiojaama EPER toimetaja Ildikó Tamás intervjueeris Fashion Revolution Hungary koordinaatorit Klaudia Pölczit, et saada teada nende uusima näituse eesmärkidest ning jätkusuutliku moe olukorrast Ungaris ja Kesk- ning Ida-Euroopa piirkonnas.
Mis inspireeris teid tegelema kiirmoe ja jätkusuutlikkuse teemadega?
Õppisin Mod’Arti moeajakirjanduse kursusel ja sain Fashion Revolutioni liikumisest teada oma õppejõult. Aja jooksul hakkasin teadvustama moetööstuse varjukülgi – inimõiguste rikkumisi, tohutuid tekstiilijäätmete koguseid ja keskkonnakahjusid. Kui kuulsin 2013. aastal Bangladeshis Rana Plaza tehase varingust, olin sügavalt šokeeritud ja sain aru, kui kiiresti me muutusi vajame. Eelmisel aastal lõpetasin jätkusuutliku moebrändi juhtimise eriala. Fashion Revolution Hungary andis mulle võimaluse ühendada aktivismi ja loovuse ning olla osa globaalsest liikumisest, mis nõuab moes läbipaistvust ja õiglust. Alates eelmise aasta sügisest olen Fashion Revolution Hungary rahvusvaheline koordinaator.
Kuidas te defineerite kiirmoodi ja miks on see teie arvates tänapäeva ühiskonnas nii laialt levinud?
Kiirmood tähendab odava riietuse masstootmist, mille eesmärk on kiirelt trendidega sammu pidada ja pidevat tarbimist soodustada. See on lähenemine "kannan korra ja viskan ära". See on nii levinud, sest see põhineb meie ihalusel uudsuse ja kättesaadavuse järele, mida toetavad agressiivne turundus ja surve olla alati trendikas. Digiajastu, suunamudijate kultuur ja globaliseerumine on seda tsüklit veelgi kiirendanud. Kuid sellel on kõrge hind – mitte meile tarbijatena, vaid neile, kes meie riideid õmblevad ja meie planeedile. Me peame taas õppima oma riideid hindama ja mõistma nende tegelikku väärtust.
Kuidas erineb kiirmoe mõju Kesk-Euroopale võrreldes teiste piirkondadega?
Kesk-Euroopa on unikaalses positsioonis – me oleme nii tarbijad kui ka vahel tootmise või taaskasutuse osa. Paljud globaalsed brändid paigutavad oma tootmise siia, kuna tööjõud on endiselt suhteliselt odav, ehkki mitte alati eetilistes tingimustes.
Samal ajal saab Kesk-Euroopast sageli moetööstuse "prügimägi" – siia jõuavad tohutud kogused kasutatud riideid, mida Lääne-Euroopas enam müüa ei suudeta. Neid kas müüakse odavalt edasi või need muutuvad jäätmeteks, koormates kohalikke süsteeme.
Samas on piirkonnas kasvav teadlikkus ja tugevad käsitöö- ning kohaliku tootmise traditsioonid, millele saame toetuda jätkusuutlikuma ja vastupidavama moetööstuse ülesehitamisel. Just siin peitubki meie tegelik potentsiaal.
Millised statistilised andmed või trendid näitavad tekstiilijäätmete ulatust Euroopas
Numbrid on tõesti murettekitavad. Euroopa Keskkonnaameti andmetel tarbib iga eurooplane aastas ligi 26 kg tekstiili. Ainuüksi ELis tekib iga aasta umbes 7 miljonit tonni tekstiilijäätmeid – ja kõigest 1% neist kogutakse taaskasutuseks või ümbertöötlemiseks. Ülejäänud satub prügimäele või saadetakse põletamisele.
Olukord halveneb ultrakiirmoe tõusuga. Viimase kahekümne aastaga on rõivatootmine kahekordistunud, aga iga rõivaeset kantakse poole võrra vähem. Samal ajal on tekstiilide ringlussevõtu infrastruktuur maha jäänud. Enamikul Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest ei ole tõhusaid tekstiilijäätmete kogumissüsteeme, rääkimata ringluspõhistest lahendustest.
Sellele vastuseks plaanib EL kehtestada uusi regulatsioone, sealhulgas kohustusliku tekstiilide eraldi sorteerimise alates 2025. aastast ja laiendatud tootjavastutuse regulatsioonid, mille kohaselt peavad brändid vastutama oma toodetud jäätmete eest. Need muudatused võivad oluliselt muuta seda, kuidas me lähiaastatel rõivaid disainime, toodame ja utiliseerime.
Millised tekstiilijäätmete ümbertöötlemise algatused on Euroopas ja mis on nende tõhusus?
Alates 2025. aastast töötab Euroopa Liit mitme algatuse, sealhulgas kohustusliku tekstiili sorteerimise regulatsioonide ja tootjavastutuse kallal. Mõned riigid, nagu Prantsusmaa ja Rootsi, on selles osas juba edasijõudnud. On ka paljulubavaid innovatsioone, mis muudavad tekstiilijäätmed uuteks kangasteks, kuid tegelikkuses töödeldakse uueks tooteks ümber vaid väike osa materjalidest. Kuigi tehakse samme õiges suunas, vajab kogu süsteem ulatuslikumat kasutusele võttu ja paremat koordineerimist, et muutuda tõhusaks.
Mida saaks moetööstus teha ringmajanduse edendamiseks?
Tööstus peab kogu süsteemi ümber mõtlema – alates rõivaste disainist kuni nende kasutamise ja utiliseerimiseni. See tähendab rõivaste loomist, mida saab kergesti ümber töödelda, parandamist ja edasimüüki soodustavaid lahendusi ning vastutuse võtmist tekkinud jäätmete eest. Kuid asi ei ole ainult tehnoloogias – ka ärimudeleid tuleb muuta, tootmist aeglustada ning õppida hindama ressursse ja inimesi rohkem kui lühiajalist kasumit. Tarbijate harjumuste muutuste võtmeks on haridus.
Kuidas kirjeldaksite Fashion Revolution liikumise eesmärke ja selle tähtsust kestliku arengu seisukohast?
Fashion Revolution loodi 2013. aastal Orsola de Castro ja Carry Somersi poolt reaktsioonina Rana Plaza tehase kokkuvarisemisele Bangladeshis, kus hukkus 1134 inimest ja tuhanded said vigastada. See tragöödia paljastas moetööstuse varjatud inimliku hinna ja kutsus esile ülemaailmse muutuste nõudmise.
Liikumise eesmärk on luua moesüsteem, kus inimesed, keskkond ja loovus on võrdselt tähtsad. Me seisame läbipaistvuse eest ning üks meie olulisemaid tööriistu on moetööstuse läbipaistvuse indeks (Fashion Transparency Index), mis hindab maailma suurimate brändide avatust nende tarneahelate ja praktikate osas.
Me esitame lihtsaid, ent mõjusaid küsimusi, nagu „Kes tegi minu riided?“, et tuua tähelepanu inimestele moe taga ja nende töötingimustele. Hariduse, kampaaniate ja aktivismi kaudu püüame muuta süsteemi – töötajate õigustest kuni keskkonnakaitseni – ning innustame kodanikke olema osa lahendusest.
Aprillis toimus Budapestis näitus „Sustainable Fashion Exhibition“. Selle eesmärk oli juhtida tähelepanu tekstiilitööstuse keskkonnamõjule ja mikroplasti probleemile. Näitusel tutvustati jätkusuutlikke ja eetilisi alternatiive.
Mis on näituste roll teadlikkuse tõstmises ja tegutsemisele üleskutsumises?
Näidates tekstiilijäätmete ja mikroplasti mõju, muutuvad abstraktsed probleemid käegakatsutavaks, mis sunnib külastajaid oma tarbimisharjumusi üle vaatama. Sellised üritused ei anna ainult infot, vaid inspireerivad ka konkreetsetele tegudele, näidates jätkusuutlikke ja eetilisi moealternatiive.
Valisime aprilli, sest igal aastal toimub Fashion Revolution Week 24. aprilli paiku – mälestamaks Rana Plaza tragöödiat. See on ülemaailmne sündmus, mis hõlmab arutelusid, töötubasid, riidevahetusi, disainimüüke, showroom’e ja parandustöötube.
Millised kunstnikud ja disainerid on näitusel esindatud?
Kaks Ungari disainerit, kes osalevad ka vabatahtlikena Fashion Revolution Hungary tegevuses, esitlesid oma loomingut. Fannica Alta Moda moemaja esindaja Fanni Rohonczi lõi kleidi, mis on valmistatud üksnes plastkottidest, et juhtida tähelepanu plastireostuse probleemile ja kiirmoe liigsest pakendamisest tingitud mõjule. Teise töö autor on noor disainer Marti Nagy, kes valmistas muljetavaldava komplekti kasutatud ja ära visatud teksadest. Tegime koostööd ka tudengifirmaga Indigo AKG, kes kogus kogu näitusekuu vältel teksatooteid, et neid ümber töödelda ja luua uusi esemeid.
Usun siiralt koostöö jõusse ning see oli suurepärane võimalus toetada noori disainereid ja tutvustada uusi projekte.
Tõlkinud ja kohandanud: Anastassija Bondarenko
______________
See material on osa PERSPECTIVES 2 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.