Illustreeris Alisa Titova
Kliimamuutused ei ole abstraktne tulevik, vaid mõõdetav reaalsus, mida teadlased üle Euroopa pidevalt jälgivad. Eesti ei ole siinkohal erand. Praegune olukord ei anna veel põhjust paanikaks. Meil on tugev keskkonnaalane süsteem ning riik püüab teadusandmete muutustele aegsasti reageerida. Kuigi see ei tähenda, et me ei peaks kätt pulsil hoidma.
See tekst räägib sellest, mis meie ümber muutub, kuidas need muutused tulevikus loodust ja linnu mõjutavad ning kuidas me saame ökosüsteemi juba praegu aidata.
See tekst räägib sellest, mis meie ümber muutub, kuidas need muutused tulevikus loodust ja linnu mõjutavad ning kuidas me saame ökosüsteemi juba praegu aidata.
Kliima soojeneb: see on fakt, kuid (veel) pole katastroof
Eesti keskmine temperatuur on alates 1950. aastatest tõusnud umbes 0,2–0,3°C kümnendi kohta. See on veidi kiirem kui maailma keskmine, kuid jääb siiski Euroopa klimatoloogide kasutatavate mudelite piiridesse. Prognooside kohaselt võib 2100. aastaks Tallinnas olla keskmiselt neli kraadi soojem kui praegu.
Esmapilgul tundub, et mis selles halba on? Pehmemad ja lühemad talved, vähem lund tänavatel. Aga tegelikult ei ole asi nii lihtne. Isegi väike soojenemine võib kaasa tuua palju ohte.
Temperatuuri tõustes võivad Eestisse jõuda uued putukate, taimede ja mikroorganismide liigid, kes varem siin elada ei suutnud. Need on niinimetatud invasiivsed liigid – nad paljunevad kiiresti, tõrjuvad välja kohalikud organismid ja rikuvad ökosüsteemide tasakaalu. Nendega võivad kaasa tulla ka uued haigused, sealhulgas putukate poolt levitatavad nakkused. Näiteks puukide kaudu leviv Lyme’i tõbi või sääskede kaudu leviv Lääne-Niiluse palavik. Need kujutavad endast otsest ohtu inimeste ja loomade tervisele.
Lisaks mõjutab soe ilm ka igapäevaelu. Palavatel suvedel kuumenevad hooned, eriti linnades, märgatavalt rohkem ning inimesed peavad kulutama rohkem energiat jahutusele – see tõstab arveid ja koormab elektrivõrke. Soojemaks muutub ka jõgede ja järvede vesi, mis soodustab kahjulike vetikate ja bakterite levikut – see halvendab vee kvaliteeti ja raskendab veega varustamist.
Kliimamuutuste mõju leevendamine on suur keskkonna- ja sotsiaalne väljakutse mitte üksnes igale Euroopa riigile, kes püüab ellu viia tõhusat keskkonnapoliitikat, vaid ka kõigile Euroopa elanikele.
Esmapilgul tundub, et mis selles halba on? Pehmemad ja lühemad talved, vähem lund tänavatel. Aga tegelikult ei ole asi nii lihtne. Isegi väike soojenemine võib kaasa tuua palju ohte.
Temperatuuri tõustes võivad Eestisse jõuda uued putukate, taimede ja mikroorganismide liigid, kes varem siin elada ei suutnud. Need on niinimetatud invasiivsed liigid – nad paljunevad kiiresti, tõrjuvad välja kohalikud organismid ja rikuvad ökosüsteemide tasakaalu. Nendega võivad kaasa tulla ka uued haigused, sealhulgas putukate poolt levitatavad nakkused. Näiteks puukide kaudu leviv Lyme’i tõbi või sääskede kaudu leviv Lääne-Niiluse palavik. Need kujutavad endast otsest ohtu inimeste ja loomade tervisele.
Lisaks mõjutab soe ilm ka igapäevaelu. Palavatel suvedel kuumenevad hooned, eriti linnades, märgatavalt rohkem ning inimesed peavad kulutama rohkem energiat jahutusele – see tõstab arveid ja koormab elektrivõrke. Soojemaks muutub ka jõgede ja järvede vesi, mis soodustab kahjulike vetikate ja bakterite levikut – see halvendab vee kvaliteeti ja raskendab veega varustamist.
Kliimamuutuste mõju leevendamine on suur keskkonna- ja sotsiaalne väljakutse mitte üksnes igale Euroopa riigile, kes püüab ellu viia tõhusat keskkonnapoliitikat, vaid ka kõigile Euroopa elanikele.
„Liigne” vesi hävitab toitu ja linnu
Alates 1960. aastatest on Eestis sademete hulk suurenenud, eriti talvel ja kevadel. Prognooside järgi kasvab see sajandi lõpuks veel 14–19%. See tähendab, et savistel ja turvastel aladel, kus vesi halvasti imendub, võivad taimed mädanema hakata.
Soojenemine ja vihmaperioodide muutumine mõjutavad põllumajandust. Tavaolukorras kindlad külvi- ja saagikoristusajad nihkuvad, mis mõjutab ka poes müüdavate toiduainete hindu. Väikesed ja keskmised talud on kohaliku turu ja toidu tootmise aluseks. Kui Eesti kaotab tootlikkuses, suureneb sõltuvus impordist ning seeläbi ka tundlikkus globaalsete hinnakõikumiste suhtes.
Selle vastu võitlemiseks on Eestis hakatud taastama soid, mis suudavad looduslikult liigset vett imada. Need toimivad looduslike „filtritena“ ja aitavad niiskust säilitada, ennetades üleujutusi. Samuti kasutavad põllumehed üha enam vastupidavamaid maaparandussüsteeme, mis aitavad reguleerida mulla niiskustaset.
Kuid mitte ainult põllumajandus, vaid ka linnad seisavad silmitsi uute väljakutsetega: vihmasajud muutuvad intensiivsemaks ja ettearvamatumaks. Linnades ohutute tingimuste säilitamiseks on vaja pidevalt ajakohastada sadevee äravoolusüsteeme ja rajada uut „rohelist infrastruktuuri“ – parke, tiike, vihmaaedu, mis reguleerivad vee tasakaalu looduslikul teel.
Soojenemine ja vihmaperioodide muutumine mõjutavad põllumajandust. Tavaolukorras kindlad külvi- ja saagikoristusajad nihkuvad, mis mõjutab ka poes müüdavate toiduainete hindu. Väikesed ja keskmised talud on kohaliku turu ja toidu tootmise aluseks. Kui Eesti kaotab tootlikkuses, suureneb sõltuvus impordist ning seeläbi ka tundlikkus globaalsete hinnakõikumiste suhtes.
Selle vastu võitlemiseks on Eestis hakatud taastama soid, mis suudavad looduslikult liigset vett imada. Need toimivad looduslike „filtritena“ ja aitavad niiskust säilitada, ennetades üleujutusi. Samuti kasutavad põllumehed üha enam vastupidavamaid maaparandussüsteeme, mis aitavad reguleerida mulla niiskustaset.
Kuid mitte ainult põllumajandus, vaid ka linnad seisavad silmitsi uute väljakutsetega: vihmasajud muutuvad intensiivsemaks ja ettearvamatumaks. Linnades ohutute tingimuste säilitamiseks on vaja pidevalt ajakohastada sadevee äravoolusüsteeme ja rajada uut „rohelist infrastruktuuri“ – parke, tiike, vihmaaedu, mis reguleerivad vee tasakaalu looduslikul teel.
Metsad, tulekahjud ja ökoloogia
Suured metsatulekahjud on Eestis haruldased, kuid kliimamuutused suurendavad nende tekke riski. Kui sademeperioodide muutus ähvardab ühel aastaajal üleujutustega, siis teisel ajal võib see kaasa tuua põudasid, mis soodustavad tulekahjude teket.
Nii näiteks seisis Eesti 2018. aastal, nagu ka teised Balti riigid, silmitsi erakordselt suure tuleohuga põua ja kuumuse tõttu. See tõi kaasa rohkem metsatulekahjusid ja õhukvaliteedi halvenemise. Lisaks paiskub tulekahjude ajal atmosfääri süsihappegaasi, mis tugevdab kasvuhooneefekti ja kiirendab kliimamuutust.
Metsamajandus püüab sellele ennetavalt reageerida: jälgitakse niiskustaset, eemaldatakse kuivanud puid ja kehtestatakse uusi järelevalvestandardeid. Kuid metsatulekahjude risk võib siiski suureneda ja riik peab olema suutlik kiiresti kohanema ja tagajärgi ennetama.
Üle poole Eesti pindalast on metsaga kaetud, mis on Euroopa standardite järgi palju. Nende looduslike alade säilitamine on oluline: need aitavad siduda süsinikdioksiidi, kaitsta mulda ja leevendada kliimamuutuste mõju. See on juba väga oluline samm.
Nii näiteks seisis Eesti 2018. aastal, nagu ka teised Balti riigid, silmitsi erakordselt suure tuleohuga põua ja kuumuse tõttu. See tõi kaasa rohkem metsatulekahjusid ja õhukvaliteedi halvenemise. Lisaks paiskub tulekahjude ajal atmosfääri süsihappegaasi, mis tugevdab kasvuhooneefekti ja kiirendab kliimamuutust.
Metsamajandus püüab sellele ennetavalt reageerida: jälgitakse niiskustaset, eemaldatakse kuivanud puid ja kehtestatakse uusi järelevalvestandardeid. Kuid metsatulekahjude risk võib siiski suureneda ja riik peab olema suutlik kiiresti kohanema ja tagajärgi ennetama.
Üle poole Eesti pindalast on metsaga kaetud, mis on Euroopa standardite järgi palju. Nende looduslike alade säilitamine on oluline: need aitavad siduda süsinikdioksiidi, kaitsta mulda ja leevendada kliimamuutuste mõju. See on juba väga oluline samm.
Ka meri soojeneb
Kui Läänemere temperatuur tõuseb, väheneb vees hapnikusisaldus, mis mõjutab negatiivselt kalade, näiteks tursa ja heeringa populatsioone. Lisaks muutuvad merevee temperatuuri tõusu tõttu vetikate õitsengud intensiivsemaks. See halvendab vee kvaliteeti ning vetikad tõrjuvad välja teised kasulikud organismid. Sellised muutused mõjutavad juba praegu piirkonna ökosüsteemi ja on muutunud üheks Läänemere peamiseks keskkonnaprobleemiks.
Vetikate õitsemist soodustab eutrofeerumine, protsess, kus vesi on toitainetega üleküllastunud ja see soodustab kahjulike vetikate vohamist. See juhtub siis, kui lämmastik ja fosfor, peamiselt põllumajandusest ja reoveest, satuvad merre. See vähendab vee läbipaistvust ja alandab hapnikusisaldust põhjas. See omakorda mõjutab merepõhja elanikke ja kalu.
Kliimamuutustest võivad tuleneda veel kaks hävitavat protsessi: rannikuerosioon ja üleujutusoht. Nagu ka teistes Läänemere piirkonna riikides, võivad ka Eesti puhul merevee taseme tõus, tugevamad tormid ja suurenenud sademete intensiivsus kiirendada rannikuerosiooni ja suurendada üleujutuste ohtu, eriti rannikualadel, näiteks Pärnus.
Vetikate õitsemist soodustab eutrofeerumine, protsess, kus vesi on toitainetega üleküllastunud ja see soodustab kahjulike vetikate vohamist. See juhtub siis, kui lämmastik ja fosfor, peamiselt põllumajandusest ja reoveest, satuvad merre. See vähendab vee läbipaistvust ja alandab hapnikusisaldust põhjas. See omakorda mõjutab merepõhja elanikke ja kalu.
Kliimamuutustest võivad tuleneda veel kaks hävitavat protsessi: rannikuerosioon ja üleujutusoht. Nagu ka teistes Läänemere piirkonna riikides, võivad ka Eesti puhul merevee taseme tõus, tugevamad tormid ja suurenenud sademete intensiivsus kiirendada rannikuerosiooni ja suurendada üleujutuste ohtu, eriti rannikualadel, näiteks Pärnus.
Mida saab igaüks meist teha
2023. aastal uuendas Eesti oma kliima- ja energeetikastrateegiat. Selles rõhutatakse mitte ainult heitmete vähendamist, vaid ka kohanemismeetmete vajalikkust. Areneb tuuleenergia, toetatakse energiatõhusaid maju ning rakendatakse meetmeid haavatavate ökosüsteemide kaitseks.
Mida saab igaüks meist teha kliimamuutuste mõju vähendamiseks?
Keskkonnateadlik vabatahtlik tegevus, prügi sorteerimine ja säästlik suhtumine ressurssidesse ei ole pelgalt loosungid, vaid igapäevaelu reaalsus tuhandetele inimestele. Me ei ole raskuste eest kaitstud, kuid meil on kõik vajalik, et see tee läbida võimalikult väheste kaotustega.
Mida saab igaüks meist teha kliimamuutuste mõju vähendamiseks?
- Jälgida oma süsiniku jalajälge: kasutada vähem autot, eelistada ühistransporti või jalgratast;
- Piirata energiatarbimist: kasutada energiatõhusaid seadmeid ja minimeerida kütteheidet;
- Taaskasutada jäätmeid: sorteerida prügi ja loobuda ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest;
- Toetada säästvat tarbimist: ostes kohalikku toodangut, mis vähendab transpordi süsiniku jalajälge.
Keskkonnateadlik vabatahtlik tegevus, prügi sorteerimine ja säästlik suhtumine ressurssidesse ei ole pelgalt loosungid, vaid igapäevaelu reaalsus tuhandetele inimestele. Me ei ole raskuste eest kaitstud, kuid meil on kõik vajalik, et see tee läbida võimalikult väheste kaotustega.
Tõlge: Angelina Gruzdeva
______________
See material on osa PERSPECTIVES 2 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.
See material on osa PERSPECTIVES 2 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.
