Illustreeris Alisa Titova
Pension on korraga nii kaugel kui ka lähedal. Süsteem ja ühiskond muutuvad pidevalt. Millises punktis me praegu oleme ning mida kujutab endast iga pensionisamba roll? Ja kuidas jagunesid inimeste arvamused nende vahel, kes teise pensionisamba raha välja võtsid, ning miks nad süsteemi ei usaldanud?
Alates 2027. aastast seotakse Eestis vanaduspensioni vanuse keskmise eluigaga. Statistikaameti andmetel on viimase 25 aasta jooksul meeste eluiga pikenenud 14 aasta ja naiste oma 10 aasta võrra. See tähendab, et pensioniiga hakkab järk-järgult tõusma, maksimaalselt 3 kuud aastas, ning seda teatatakse kaks aastat ette.
Pensionisambad
I sammas — tagab baas- ehk riikliku pensioni.
See põhineb solidaar sus põhimõttel: töötavad inimesed maksavad tänaste pensionäride pensioni. Selle osa suurus sõltub tööstaažist ja sissetulekust.
II sammas — kogumispension palgamaksetest.
2%, 4% või 6% brutopalgast + 4% sotsiaalmaksust läheb isiklikule pensionikontole. Raha investeeritakse pensionifondide kaudu ja kuulub omanikule. Pensioniikka omanik võib selle kas iga kuu välja võtta või korraga välja maksta.
III sammas — vabatahtlik kogumispension.
Kapital moodustub vabatahtlikest sissemaksetest, mis on tulumaksuvabad kuni 15% aastasest sissetulekust (kuni 6000 eurot aastas). Raha investeeritakse erakindlustusse või pensionifondi. Välja saab võtta alates 55. eluaastast, kui sissemakseid on tehtud vähemalt 5 aastat, või varem, kuid siis kaotad maksusoodustused ja pead maksma tulumaksu.
Raha väljavõtmine II sambast
Eestis on suhtumine pensionisüsteemi üsna vastuoluline. Paljud inimesed ei usalda riiklikku pensionikorda, kartes, et pensionieaks võib raha nappida või pensioniiga tõstetakse nii palju, et nad ei jõua seda kunagi saada. Eriti puudutab see nooremat ja keskealist põlvkonda, kes otsustab järjest sagedamini teise samba raha välja võtta ja oma kogumist ise juhtida.
Skepsist suurendavad ka sagedased seadusemuudatused ning hinnatõus, mis sunnib mõtlema pigem tänastele vajadustele kui kaugele tulevikule.
Alates 2021. aastast on Eestis lubatud teise pensionisamba raha välja võtta. See on ahvatlev neile, kellel on raha kiiresti vaja — näiteks kodu ostuks, võlgade katteks või isiklikeks kulutusteks. Kuid sel otsusel on märkimisväärsed tagajärjed:
Olga leiab, et kõrge inflatsiooni tõttu saavad teise samba säästud pensionieas olema vaid tühine lisa, mis midagi ei muuda. Ta sai umbes 9000 eurot ning kulutas selle iluprotseduurile. Ta ei usu süsteemi stabiilsusesse: „Mingeid garantiisid pole; mis tuleb, see tuleb. Teine sammas pensioni ei kasvata. Usaldust ei ole. Kas me üldse elame seda iga ära?“
Julia otsustas teise samba raha välja võtta usaldusväärse raamatupidaja soovitusel. Ta ei ole Eesti kodanik ja pole kindel, kas jääb siia elama pensionieani. Tema sõnul ei ole ka kindel, kas ta üldse tulevikus riiklikku pensioni saab, arvestades eluiga ja pensioniea tõusu.
„Ma arvan, et igaüks peaks ise oma pensioni eest hoolitsema ja kaaluma alternatiive,“ ütleb ta. „See annab rohkem vabadust, sest ma ei tea, kus ma pensionieas elan.“ Julia panustab pigem enesearengusse: „Ma usun inimkapitali. Oluline on õppida, et sul oleks alati võimalus enda eest seista ja väärikat elu tagada.“ Tema sõnul oli väljavõetud summa väike: „Ma ei teagi, millele täpselt kulus. Igapäevastele asjadele.“
Andrei kartis, et tema teise samba raha võib enne pensioni lihtsalt „ära kaduda“. Ta ostis saadud rahaga korteri Narvas ja usub, et kinnisvara toob talle tulu: „Kartsin, et ma ei näe kunagi oma raha, aga kinnisvara jääb ja toob sissetulekut.“
Praegune pensionisüsteem annab inimestele võimaluse valida erinevate kogumisstrateegiate vahel. Umbes 74 000 inimest suurendasid oma makset teise sambasse kohe, kui see võimalikuks sai, ning üle 200 000 inimese on liitunud kolmanda sambaga. Samal ajal on neljandat aastat võimalik teisest sambast raha välja võtta ning seda kasutab igal aastal ligikaudu 15 000 inimest.
Kuid muutuvad reeglid raskendavad planeerimist: paljud otsused tulenevad mitte teadlikust strateegiast, vaid seadusemuudatustest. Selline ebastabiilsus teeb finantsplaneerimise keeruliseks — mitte kõik ei jõua või ei soovi jälgida igat reformi. Lõpptulemusena tekivad väga erinevad lähenemised: osa usaldab pensionisüsteemi, osa eelistab iseseisvat investeerimist. Kuid oluline on meeles pidada, et pensionisammaste kaudu kogumine pakub maksusoodustusi ning võib pikas plaanis anda märkimisväärset kasu.
I sammas — tagab baas- ehk riikliku pensioni.
See põhineb solidaar sus põhimõttel: töötavad inimesed maksavad tänaste pensionäride pensioni. Selle osa suurus sõltub tööstaažist ja sissetulekust.
II sammas — kogumispension palgamaksetest.
2%, 4% või 6% brutopalgast + 4% sotsiaalmaksust läheb isiklikule pensionikontole. Raha investeeritakse pensionifondide kaudu ja kuulub omanikule. Pensioniikka omanik võib selle kas iga kuu välja võtta või korraga välja maksta.
III sammas — vabatahtlik kogumispension.
Kapital moodustub vabatahtlikest sissemaksetest, mis on tulumaksuvabad kuni 15% aastasest sissetulekust (kuni 6000 eurot aastas). Raha investeeritakse erakindlustusse või pensionifondi. Välja saab võtta alates 55. eluaastast, kui sissemakseid on tehtud vähemalt 5 aastat, või varem, kuid siis kaotad maksusoodustused ja pead maksma tulumaksu.
Raha väljavõtmine II sambast
Eestis on suhtumine pensionisüsteemi üsna vastuoluline. Paljud inimesed ei usalda riiklikku pensionikorda, kartes, et pensionieaks võib raha nappida või pensioniiga tõstetakse nii palju, et nad ei jõua seda kunagi saada. Eriti puudutab see nooremat ja keskealist põlvkonda, kes otsustab järjest sagedamini teise samba raha välja võtta ja oma kogumist ise juhtida.
Skepsist suurendavad ka sagedased seadusemuudatused ning hinnatõus, mis sunnib mõtlema pigem tänastele vajadustele kui kaugele tulevikule.
Alates 2021. aastast on Eestis lubatud teise pensionisamba raha välja võtta. See on ahvatlev neile, kellel on raha kiiresti vaja — näiteks kodu ostuks, võlgade katteks või isiklikeks kulutusteks. Kuid sel otsusel on märkimisväärsed tagajärjed:
- 22% tulumaks väljavõetud summalt;
- väljamakse jõuab kontole 5–9 kuu jooksul;
- 10 aasta jooksul ei saa teha sissemakseid II sambasse;
- 10 aasta jooksul ei maksa riik süsteemi sissemakset sotsiaalmaksust — ehk 4% sinu sissetulekust läheb riigieelarvesse, mitte sinu pensionikontole.
Olga leiab, et kõrge inflatsiooni tõttu saavad teise samba säästud pensionieas olema vaid tühine lisa, mis midagi ei muuda. Ta sai umbes 9000 eurot ning kulutas selle iluprotseduurile. Ta ei usu süsteemi stabiilsusesse: „Mingeid garantiisid pole; mis tuleb, see tuleb. Teine sammas pensioni ei kasvata. Usaldust ei ole. Kas me üldse elame seda iga ära?“
Julia otsustas teise samba raha välja võtta usaldusväärse raamatupidaja soovitusel. Ta ei ole Eesti kodanik ja pole kindel, kas jääb siia elama pensionieani. Tema sõnul ei ole ka kindel, kas ta üldse tulevikus riiklikku pensioni saab, arvestades eluiga ja pensioniea tõusu.
„Ma arvan, et igaüks peaks ise oma pensioni eest hoolitsema ja kaaluma alternatiive,“ ütleb ta. „See annab rohkem vabadust, sest ma ei tea, kus ma pensionieas elan.“ Julia panustab pigem enesearengusse: „Ma usun inimkapitali. Oluline on õppida, et sul oleks alati võimalus enda eest seista ja väärikat elu tagada.“ Tema sõnul oli väljavõetud summa väike: „Ma ei teagi, millele täpselt kulus. Igapäevastele asjadele.“
Andrei kartis, et tema teise samba raha võib enne pensioni lihtsalt „ära kaduda“. Ta ostis saadud rahaga korteri Narvas ja usub, et kinnisvara toob talle tulu: „Kartsin, et ma ei näe kunagi oma raha, aga kinnisvara jääb ja toob sissetulekut.“
Praegune pensionisüsteem annab inimestele võimaluse valida erinevate kogumisstrateegiate vahel. Umbes 74 000 inimest suurendasid oma makset teise sambasse kohe, kui see võimalikuks sai, ning üle 200 000 inimese on liitunud kolmanda sambaga. Samal ajal on neljandat aastat võimalik teisest sambast raha välja võtta ning seda kasutab igal aastal ligikaudu 15 000 inimest.
Kuid muutuvad reeglid raskendavad planeerimist: paljud otsused tulenevad mitte teadlikust strateegiast, vaid seadusemuudatustest. Selline ebastabiilsus teeb finantsplaneerimise keeruliseks — mitte kõik ei jõua või ei soovi jälgida igat reformi. Lõpptulemusena tekivad väga erinevad lähenemised: osa usaldab pensionisüsteemi, osa eelistab iseseisvat investeerimist. Kuid oluline on meeles pidada, et pensionisammaste kaudu kogumine pakub maksusoodustusi ning võib pikas plaanis anda märkimisväärset kasu.
______________
See material on osa PERSPECTIVES 2 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.
See material on osa PERSPECTIVES 2 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.
