Narva – Narvamuse kodulinn, on siiani üks Eesti suuremaid linnu. Põhjaranniku ja gazeta.ee andmetel on Narva Ida-Virumaa linnade seas rahvastikukao poolest liider. Peamiselt lahkuvad noored. Ja neid kõiki – nii Narvast lahkunuid, kui ka sinna jäänuid – ühendab üks joon: isiksuse interkultuursus.
Termin interkultuur viitab kultuuride ristumiskohale, mille tulemusena tekib uus, sõltumatu kultuur. Olgu narvalaste nimetuseks piiriidentiteediga inimesed või piirilinna kodanikud – kõik see taandub lihtsamale selgitusele: vene eestlased, eesti maaomanikud või venekeelsed eestlased. Pealegi ei ole tingimata vaja Eesti passi, et end eestlaseks pidada. Selles artiklis nimetan eestlasteks kõiki, kes Eestis elavad.
See artikkel käsitleb narvalaste enesetunnet, mis on viimasel ajal muutunud eriti aktuaalseks ja tundlikuks. Kõige enam arutatud probleem on loomulikult eesti keel. Kuigi Narvas pööratakse palju tähelepanu eesti keele õppimisele, jääb praktikat väheks. Seetõttu kasutatakse omandatud teadmisi peamiselt vaid õppeasutuste seinte vahel, mis takistab keele kinnistumist. Selle tulemusena ununeb keel kergesti.
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on pinged eesti- ja venekeelsete eestlaste vahel kasvanud. Kui varem oli olukord eesti keelega venekeelse elanikkonna seas aktuaalne, siis nüüd levivad üha enam radikaalsed ideed vene keele “välja juurimiseks”. Näidetena võib tuua 2022. aasta seaduse, mis kohustab koole üle minema eestikeelsele õppele, samuti vene keele kadumise riigi veebilehtedelt ja seaduste tõlkimise lõpetamise vene keelde. Selline suhtumine ei jää loomulikult märkamata ja tekitab mitmesuguseid emotsioone.
See probleem kajastub ühiskonnas ja leiab väljenduse ka kunsti kaudu. Eelmise aasta veebruaris jagas noor kunstnik Daria Morozova oma kogemust läbi isikunäituse. Kunstiresidentsis esitleti tema tööde sarja “Uueks saamine”. Daria intervjuus Margarita Skripkinaga selgitas kunstnik, et pealkiri viitab soovile "vabaneda oma venelikkusest" ja "saada kellekski teiseks". Ta tunnistas, et tundis end oma emakeelt rääkides ebamugavalt ja harjus sellest järk-järgult võõraks. Näituse ajal suhtles Daria ka külastajatega: ta viis läbi küsitlusi ja uuris inimeste arvamusi. Näituse külalistele esitati küsimusi nagu „Kas olete tundnud, et ei leia ühiskonnas oma kohta? Kui raske oli see tunne?“ ja „Kui saaksite olla keegi teine, kellena te oleksite?“ Kunstniku sõnul saame ehk peagi rohkem teada selle küsitluse tulemustest.
Kuuluvuse teema on tõepoolest väga oluline. Paljud noored narvalased ei oska üheselt vastata küsimusele „Kes sa oled – venelane või eestlane?“ Ometi tuleb vastata, kuna riik ei tunnista eraldi identiteeti „vene eestlane“, mis sobiks neile kõige paremini. Seetõttu on paljud sunnitud valima kas „muu“ või mõne pakutud variandi, millega nad täielikult nõus ei ole. Tekib tunne, nagu oleksid võõras omaenda riigis, ning tunned nostalgiat aegade järele, mil sellist tunnet ei olnud.
Oluline on meeles pidada, et me ei ole üksi. Maailmas on ka teisi riike, kus inimesed kogevad identiteedikriisi ajalooliste sündmuste ja kultuuriliste eripärade tõttu. Näiteks meie naabrid – teised Balti riigid, samuti Gruusia ja Iisrael. Kuidas need riigid tulevad toime kultuuridevahelise kooseksisteerimisega, on arutamist väärt teema, kuid eeskujuks võiksime võtta sellised riigid nagu Holland, Belgia ja Šveits. Kultuuri olemasolu, mis erineb eesti kultuurist, ei ole puudus, vaid pigem rikkus, mis teeb riigi veelgi mitmekesisemaks. Seetõttu tuleb meie erinevusi väärtustada ja austada ning mitte üksteisest kaugeneda
Narva identiteet on huvitav nähtus. Hoolimata sellest, et noored lahkuvad, jäävad nad ikkagi narvalasteks ning tunnevad jätkuvalt sidet oma linnaga. Maailmas, kus inimesi jaotatakse sageli venelasteks ja eestlasteks, on oluline jääda narvalaseks – mitte sobitada end siltide alla, vaid aktsepteerida oma eripära. Tunda end nurkasurutuna on normaalne, kuid oluline on mäletada, et meie ümber on teisi sarnaseid inimesi, kellega saab oma mõtteid jagada. Vene eestlaste identiteedi teema on tähtis ning sellest tuleb rääkida valjemini. Kuid mitte vihasemalt, sest viha ei vii millegi heani.
Termin interkultuur viitab kultuuride ristumiskohale, mille tulemusena tekib uus, sõltumatu kultuur. Olgu narvalaste nimetuseks piiriidentiteediga inimesed või piirilinna kodanikud – kõik see taandub lihtsamale selgitusele: vene eestlased, eesti maaomanikud või venekeelsed eestlased. Pealegi ei ole tingimata vaja Eesti passi, et end eestlaseks pidada. Selles artiklis nimetan eestlasteks kõiki, kes Eestis elavad.
See artikkel käsitleb narvalaste enesetunnet, mis on viimasel ajal muutunud eriti aktuaalseks ja tundlikuks. Kõige enam arutatud probleem on loomulikult eesti keel. Kuigi Narvas pööratakse palju tähelepanu eesti keele õppimisele, jääb praktikat väheks. Seetõttu kasutatakse omandatud teadmisi peamiselt vaid õppeasutuste seinte vahel, mis takistab keele kinnistumist. Selle tulemusena ununeb keel kergesti.
Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest Ukrainasse on pinged eesti- ja venekeelsete eestlaste vahel kasvanud. Kui varem oli olukord eesti keelega venekeelse elanikkonna seas aktuaalne, siis nüüd levivad üha enam radikaalsed ideed vene keele “välja juurimiseks”. Näidetena võib tuua 2022. aasta seaduse, mis kohustab koole üle minema eestikeelsele õppele, samuti vene keele kadumise riigi veebilehtedelt ja seaduste tõlkimise lõpetamise vene keelde. Selline suhtumine ei jää loomulikult märkamata ja tekitab mitmesuguseid emotsioone.
See probleem kajastub ühiskonnas ja leiab väljenduse ka kunsti kaudu. Eelmise aasta veebruaris jagas noor kunstnik Daria Morozova oma kogemust läbi isikunäituse. Kunstiresidentsis esitleti tema tööde sarja “Uueks saamine”. Daria intervjuus Margarita Skripkinaga selgitas kunstnik, et pealkiri viitab soovile "vabaneda oma venelikkusest" ja "saada kellekski teiseks". Ta tunnistas, et tundis end oma emakeelt rääkides ebamugavalt ja harjus sellest järk-järgult võõraks. Näituse ajal suhtles Daria ka külastajatega: ta viis läbi küsitlusi ja uuris inimeste arvamusi. Näituse külalistele esitati küsimusi nagu „Kas olete tundnud, et ei leia ühiskonnas oma kohta? Kui raske oli see tunne?“ ja „Kui saaksite olla keegi teine, kellena te oleksite?“ Kunstniku sõnul saame ehk peagi rohkem teada selle küsitluse tulemustest.
Kuuluvuse teema on tõepoolest väga oluline. Paljud noored narvalased ei oska üheselt vastata küsimusele „Kes sa oled – venelane või eestlane?“ Ometi tuleb vastata, kuna riik ei tunnista eraldi identiteeti „vene eestlane“, mis sobiks neile kõige paremini. Seetõttu on paljud sunnitud valima kas „muu“ või mõne pakutud variandi, millega nad täielikult nõus ei ole. Tekib tunne, nagu oleksid võõras omaenda riigis, ning tunned nostalgiat aegade järele, mil sellist tunnet ei olnud.
Oluline on meeles pidada, et me ei ole üksi. Maailmas on ka teisi riike, kus inimesed kogevad identiteedikriisi ajalooliste sündmuste ja kultuuriliste eripärade tõttu. Näiteks meie naabrid – teised Balti riigid, samuti Gruusia ja Iisrael. Kuidas need riigid tulevad toime kultuuridevahelise kooseksisteerimisega, on arutamist väärt teema, kuid eeskujuks võiksime võtta sellised riigid nagu Holland, Belgia ja Šveits. Kultuuri olemasolu, mis erineb eesti kultuurist, ei ole puudus, vaid pigem rikkus, mis teeb riigi veelgi mitmekesisemaks. Seetõttu tuleb meie erinevusi väärtustada ja austada ning mitte üksteisest kaugeneda
Narva identiteet on huvitav nähtus. Hoolimata sellest, et noored lahkuvad, jäävad nad ikkagi narvalasteks ning tunnevad jätkuvalt sidet oma linnaga. Maailmas, kus inimesi jaotatakse sageli venelasteks ja eestlasteks, on oluline jääda narvalaseks – mitte sobitada end siltide alla, vaid aktsepteerida oma eripära. Tunda end nurkasurutuna on normaalne, kuid oluline on mäletada, et meie ümber on teisi sarnaseid inimesi, kellega saab oma mõtteid jagada. Vene eestlaste identiteedi teema on tähtis ning sellest tuleb rääkida valjemini. Kuid mitte vihasemalt, sest viha ei vii millegi heani.
______________
See material on osa PERSPECTIVES 2 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.
See material on osa PERSPECTIVES 2 projektist – sõltumatu, konstruktiise ja paljutõotava ajakirjanduse uus suund. Projekti rahastab Euroopa Liit. Tekstis väljendatud arvamused ja seisukohad on autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Hariduse ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) vaateid või seisukohti. Euroopa Liit ja EACEA ei võta nende eest vastutust.
